Suunanäitaja lõunamaalt

Valdusi üle vaatamas: Avo Leok koos pere lemmiku Tuustiga.

FOTO: Tairo Lutter

Võrumaal aafrika angersäga kasvatamisega tegelev Paadi majapidamine valiti tänavu Eesti parimaks alternatiivset tootmist arendavaks taluks.

Omal ajal kasvatati nüüd kaladele pühendunud Paadi talus loomi ja lilli. «Eks igal asjal ole oma aeg. Meie majapidamises on peetud sigu ja kanu, lehmi ja nutriaid. Vanaisa alustatut jätkasid minu vanemad, kes aga ühel päeval otsustasid lillekasvatusele üle minna,» selgitab Hänike külas Võhandu jõekäärus laiuva valduse käekäiku praegune peremees Avo Leok. «Alguses olid meie triiphooneis lisaks nelkidele ka teised lilled, siis aga pühenduti roosidele.»

Ka tema abikaasa Gerli oli neist vaimustatud ja käis isegi floristikat õppimas, et oma roose paremini turustada.

Toodavad ja töötlevad

«Pärast isa lahkumist püüdsime lillekasvatust jätkata. Kogemused olid ju olemas, aga kahjuks pidime plaanile kriipsu peale tõmbama, sest ma ei saa kasvuhoonetes liikuda ja lasta kogu tööd palgalistel teha, see lihtsalt ei tasunud ära,» räägib pärast õnnetust ratastooli aheldatud Eesti kuulsaim krossisõitja.

Mehe sõnul läks tal uutmoodi elama õppimisega aega. Kõigepealt kavatses jõeäärsetes tiikides kala kasvatada, aga talviste liikumisraskuste tõttu oleks see väga keeruliseks kujunenud.

Siis andis kõrvaltalus forellikasvandust edendav vend nõu, et katsetagu hoopis angersägaga, kes on soojaveekala. «Hakkasingi internetis uurima, helistasin firmadesse ja läksin Hollandisse vaatama, kuidas see asi käib,» meenutab Leok. Nüüd on Paadi talu tegemiste keskpunktis juba neli aastat aafrika angersäga.

Kõik majapidamishooned on kohandatud kalakasvatuse tarbeks, kus käib tõeline tootmi-

ne ja töötlemine. Moodsa sisse-

seadega koduköögis tehakse perenaise eestvedamisel mitmesugustes marinaadides angersäga, kalamaksa- ja kalamarjapasteete, samuti küpsetatakse kotlette ning pakendatakse suitsuahjust tulnud kalafileesid ja kleebitakse purkidele Paadi talu embleemiga silte. Õue on püstitatud kaks puuküttega suitsuahju.

«Meile see töö meeldib ja koos on tore tegutseda. Vahel aitab ka meie 12-aastane poeg kalu sööta,» mainib Gerli Leok.

Suvisel ajal on Leokitel eriti palju toimetusi, sest igal nädalavahetusel käiakse oma talutoodangut laatadel müütamas ja heamaitselist angersäga tutvustamas.

Oma pere sööb neil elumajas. Seda rohkem kui saja-aastast hoonet on mitu korda ümber ehitatud, ikka moodsamaks ja mugavamaks.

Maja ümbritseva iluaia püsikute ja rooside eest kannab hoolt vanaperenaine. Suur muruväljak on laienenud ka kunagise kartulipõllu ja peenramaa alale.

Meeldib muru niita

«Kuna metssead sõid alatasa kartulisaagi ära, siis polnud enam mõtet mugulaid maha panna. Meie aia tagant algavad laaned ja seega ei saa neist tuhnijatest iial lahti,» räägib pereisa ja lisab, et odavam on kartuleid ja köögivilja osta.

Muidugi nõuab avar, jõeni ulatuv muruplats omajagu hoolt ja seda on vaja aeg-ajalt niita, aga see töö meeldib endisele krossimehele.

«Kui kalakasvatuse esimestel aastatel treenisin poisse, siis nüüd olen varahommikust hilisõhtuni angersägadega rakkes, olgu siis talus või laatadel,» nendib Avo Leok.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles