Video: maakivimüüri suurimaks vaenlaseks on vesi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Maakivimüüri eluiga sõltub sellest, millise sideainega on kivid müüri laotud ning kas need on otsese vee eest kaitstud. Kui müür on konserveerimata võib see juba paari aastaga lagunema hakata.

OÜ Eesti Kivi üks omanikest Priit Raudkivi ütles, et igasuguse maakivimüüri säilitamisel on kõige tähtsam see veekindlaks saada.

«Vesi on kõige suurem müüri vaenlane. Kui see pääseb kusagile kivimüüri vahele, algab kohe lagunemine. Talvel paisub vesi jääks ja kangutab lahti vuugi. Kui see protsess kordub aastate jooksul ja müüri ei parandata, võib see ühel hetkel pöördumatult lagunema hakata,» rääkis ta.

Pildil Priit Raudkivi. Foto: Jaanus Lensment.

FOTO: Jaanus Lensment

Müüri kaitsku katus

Raudkivi sõnul on veekahjustustele eriti vastuvõtlikud vanad maakivimüürid, milles on kasutatud lubjamörti. «Lubi ja vesi ei käi kokku,» lausus ta.

Tänapäevased müüriehituses kasutatavad sideained on mõneti efektiivsemad, ent kui tegemist on vana müüriga, nõuab muinsuskaitseamet tavalise müürisegu asemel lubjasegu kasutamist.

«Müüri­segu on ilmastikukindlam, selles on suurem kogus tsementi. Lubi, nagu öeldud, pole ilmastikukindel,» märkis Raudkivi.

Suurim ja olulisim vahe nende kahe segu vahel on lõpptulemus müüri välimuses. Müürisegu annab müürikivide vahele halli varjundi, lubjasegu aga valge.

Kui rääkida kõige tavalisemast maakividest ehitatud kiviaiast, siis ka sellele soovitab Raudkivi katuse peale ehitada, kasutades katusekivi, eterniiti või näiteks paeplaate. Kuid katusele on ka alternatiiv.

«Müüri võib pealt katta ka tavalise müüriseguga. Vesi valgub siiski küll müüri peale, kuhu see ei peaks sattuma, ning kui on mõni auk või pragu, võib müür aja jooksul murenema hakata. Seetõttu vajab selline lahendus peremehe hoolikamat tähelepanu,» lausus ta.

Üldine reegel on, et kui müür on juba kord valmis ehitatud ning selle ehitamisel on kasutatud korrektseid võtteid, ei vaja see mingit hooldust. «Sammalt võib ju aeg-ajalt ära võtta, kui see ei meeldi, aga midagi muud, mis hoolduse alla käiks, küll soovitama ei pea,» kinnitas Raudkivi.

Vanade taluhoonete maakivist ehitatud sokliosa või kogu sein peaksid vee eest kaitstuna ja õigete ehitusvõtete korral säilima aastasadu. Kui müür siit-sealt kõpitsemist vajab, tähendab see renoveerimist, mis enamasti piirdub vuukimisega.

Raudkivi sõnul on tulnud ette, et müür on seestpoolt praguline ja kivid üksteisest lahku vajunud. «Siis tuleb müür otsast peale ehitada. Vanadel majadel on müüri all ka vundament maakivist – seda pole tarvis puutuda. See on aastatega õigesse sügavusse vajunud,» ütles ta.

Kui aga vundamenti pole või seegi vajab uuesti ületegemist, tuleks kaaluda müüri iseloomust olenevat aluskihti.

«Maakiviaia all võiks olla kas killupadi või betoonist vöö, arvestada võiks aia massiivsust. Vanemate aedade all võib olla ka sügavamaid vundamente,» viitas asjatundja Anija mõisa põllukivimüürile, mille maapealne kahe meetri kõrgune sein lookleb sama sügaval ka maapõues.

Müüritööde tegemisel on oluline jälgida, et maakivid omavahel kokku ei puutuks ja iga tühi koht saaks seguga täidetud. Foto: Jaanus Lensment.

FOTO: Jaanus Lensment

Eriti vastutusrikas amet

Müüri ehitamine võib tunduda lihtne töö, kuid tegelikkuses on see üks kapriissemaid ehitustöid üldse.

«Minu senine tööpraktika näitab, et üks mees laob uut maakivimüüri maksimaalselt poolteist ruutmeetrit päevas. Sinna sisse käib kivide sobitamine, vuukimine ja pesemine. Kui töömees lubab rohkemat, siis on ilmselt midagi mäda ja võimalik, et antakse töös kusagilt järele,» ütles Raudkivi, soovitades vastutusrikka ehitustöö tegija otsingul põhjalik olla.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles