Kaitsevägi tahab reservis olevaid tsiviilarste koolitada

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotol Afganistanis Talibani konfliktis viga saanud patsient kohalikus traumakeskuses.
Fotol Afganistanis Talibani konfliktis viga saanud patsient kohalikus traumakeskuses. Foto: AFP / Scanpix

«Oleme kaitseväega olnud ATLSi kursuse maaletoomise juures ja osaliselt ka seda protsessi algatanud. Peep Talving on juhtimise enda peale võtnud, ta on muutunud ettevõtmise veduriks ja see on väga tore,» rääkis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülem, major Ahti Varblane.

Kuna kaitsevägi valmistub riigikaitseks, teisisõnu sõjaks, siis sõjas on ikkagi põhiline trauma. Oleme väga huvitatud sellest, et Eestis oleks selgelt ühtne rahvusvaheliselt aktsepteeritud traumahaigete käsitlemise süsteem. Seega on meie huvi, et kõik arstid käsitleksid traumapatsiente ühtemoodi ja räägiksid sama keelt nagu tohtrid teistes Euroopa Liidu riikides.

Praeguste plaanide järgi toimub õpe Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes Tartus. Meie poolt on ruumid ja õppevahendid, nt mannekeenid, samuti on meil kogemusi, kuidas koolitusi läbi viia.

Kui räägime sõjaväearstidest, kes on meil igapäevaselt teenistuses, siis nemad on tõesti ATLSi printsiipe õppinud. Meil endal on kasutusel Ühendkuningriigi sõjaväe litsentseeritud kursus BATLS, mis on ATLSi n-ö sõjaväe analoog.

Kuid meie sõjavägi on reservsõjavägi, mis tähendab, et tegelikult kõik arstid, kes töötavad haiglates, ongi meie reserv ehk nemad peavad katastroofi korral ka haigetega tegelema. Nendeni pole õpe paraku veel jõudnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles