Miks ehitati sadamatesse jalakäijate pääslad, mida ei kasutata?

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalakäijate pääsla Heltermaa sadamas.
Jalakäijate pääsla Heltermaa sadamas. Foto: Lugeja foto

Tarbija24 lugejat hämmastas vaatepilt Saaremaa ja Hiiumaa sadamates, kus uued jalakäijate pääslad täiesti kasutuna seisavad. Väinamere Liinide sõnul võib neid tulevikus siiski vaja olla.

«Kellegi suur hulk raha on nelja sadama – Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, Kuivastu – taristusse maetud. Miks need piletiväravad rohtu kasvavad? Need on projekteeritud sinna põhjusega, et jalakäijad läheksid laevale ja tuleksid laevalt ohutult mööda kõnniteed. Praegu liiguvad praamilt tulevad jalakäijad umbes nagu kari mullikaid, osa jookseb praamilt tulles autode eest vasakule, osa paremale, osad koperdavad autode vahel tee peal, n-ö lõigatakse praamilt mahasõitvate autode vahelt jne. Kui jalakäijatele on loodud tsiviliseeritud ja ohutu võimalus laevale minna ja sealt tulla, siis miks seda ei kasutata?» imestas lugeja.

Sadamaid haldava ettevõtte Saarte Liinide müügijuht Ants Tammleht rääkis, et sadamate pääslad projekteeris ja ehitas AS Saarte Liinid kui taristu haldaja vastavalt parvlaevaliine teenindava operaatorfirma. OÜ Väinamere Liinid soovidele.

«Nii piletimüüki, sõidukite ja reisijate liikumist parvlaevadele ja parvlaevadelt korraldab vedaja. Reisijate mahatulek laevadelt toimub laeva meeskonnaliikmete juhiste kohaselt,» märkis Tammleht ja kinnitas, et sadamate valdaja teeb vedajaga konstruktiivset koostööd ning kõik sõidukite ja reisijate turvalisust puudutavad aspektid on nende jaoks esmatähtsad.

Tammleht lisas, et jalakäijate pääslad on valmis ehitatud ja antud vedaja kasutusse, kuid seda, miks neid reaalselt ei rakendata, teab Väinamere Liinid.

Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel selgitas, et sadama uuendused on projekteeritud tulevikku vaadates, võttes arvesse võimalust tulevikus üle minna sõidukipiletile ehk n-ö sillapiletile, mille puhul reisijatele eraldi pileteid pole vaja enam osta. «See on igati loogiline areng ja mõistlik maailmapraktika ning aitab arendada teenust oluliselt kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks,» arvas ta.

Täna kehtib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrusega Treieli sõnul veel vana hinnasüsteem, kus on palju erinevat liiki pileteid ning seetõttu ei ole klaasgaleriides asuvate jalakäijate turnikeede kasutamine vajalik.

«Samuti on praegu isegi võimatu suunata reisijaid läbi värava, kuna sadam on veel avatud planeeringuga. Jalakäijate laevale mineku ja mahatuleku teekond on küll märgistatud, kuid mitte täies ulatuses piiretega ääristatud. Kui pole piirdeid, liiguvad inimesed sinna, kuhu ise soovivad. Reisijatel palutakse sadamates jälgida märgistusi ja olla ka ise tähelepanelikud,» lausus Treiel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles