Lugeja küsib: miks korteri alghind kahe aasta jooksul ei muutu?

Enampakkumine.

FOTO: SCANPIX

«Kohtutäitur müüs (toimus juuni ja august 2014. aastal) enampakkumisel võlgniku korteriomandit. Kohtutäitur viitab, et TMS § 82 lg 1 kohaselt asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Käesoleval juhul võlgniku korteriomandi arestimise akt on koostatud 27.09.2012. Arestimise akt on võlgnikule kättetoimetatud 08.10.2012 ja võlgnik arestimisel määratud hinda ei vaidlustanud,» kirjutab Tarbija24 lugeja.

«2014. aasta mais ehk 20 kuud hiljem, mil arestimise akt toimetati võlgnikule, otsustas kohtutäitur viia läbi enampakkumise alghinnaga, mis oli 27. septembril 2012. aastal hindamise tulemusena saadud ja arestimisaktis märgitud. Kuna esimene enampakkumine ostja tõttu nurjus, viidi teine enampakkumine läbi 2014. aasta augustis. Seega võlgniku korteriomandi suhtes viidi 20-22 kuud hiljem enampakkumised läbi sama alghinnaga, mis oli 27. 09. 2012 koostatud arestimisaktis märgitud.

Kuidas on võimalik, et käesoleval hetkel (august 2014) on korteriomandi enampakkumisel sama alghind, mis hindamise tulemusena saadi 20-22 kuud tagasi (27.09.2012)? Seda enam, et Eesti juhtiva kinnisvaraportaali KV.EE statistikale tuginedes on korteri turuväärtus eelpool nimetatud ajavahemikul kasvanud umbes 25 protsenti,» küsib lugeja.

Vastab kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimees Janek Pool.

Täitemenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäituril õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Alghinna määramisel ei arvestata õigust, millest pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist ei teatata või mida ei põhistata.

Seega, hinna muutust peaks keegi taotlema. Ühtlasi tuleb siis tal näidata hinna oluline erinevus turuhinnast (tellides näiteks eksperthinnangu).

Kui keegi väidab, et müüdav vara alghind on kõvasti alla turuhinna, siis ju loogiliselt võttes peaks enampakkumisel osalema palju isikuid, kelle pakkumiste tulemusel hind kerkib reaalse turuhinnani. Ega alghind ei tähenda seda, et see on ka lõpphind. Loomulikult on olemas võimalus, et osalebki ainul üks isik, kelle pakkumine ongi alghinna ulatuses.

Kas mitte KV.EE statistika ei kajasta mitte pakkumisi, mitte reaalseid tehinguhindasid? Tasuta tehinguhindade statistika leiab siit: http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/

Turuhind on nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind. Kui asjale on olemas üks ostja, kes on sellise hinnaga nõus asja ostma, siis see ju ongi turuhind.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles