Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Lee Maripuu kirjutab, et taskuraha suurus ja andmise sagedus sõltub eelkõige laste vanusest ja ka peresisesest kokkuleppest, milliseid kulutusi peaks laps üldse oma eelarvest katma.
Kindel taskurahasüsteem hoiab ka pere eelarve kontrolli all
1. september 2014, 19:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii näiteks võib mõnes peres olla taskuraha vaid kino või kommide jaoks, teises peres aga saab laps majandada taskuraha piires endale rõivaste ostmise ja oma telefoniarve tasumisega. Eelkõige sõltub taskuraha suurus loomulikult pere võimalustest ja eelarvest.
Lapsed saavad oma igakuise «tulu» enamasti vanematelt saadud taskurahana, samuti tähtpäevadeks sugulastelt-vanavanematelt ning suuremad lapsed ka hooajalisi töid tehes, ise raha teenides. Kindel taskuraha suurus aitab lapsel oma isiklikke rahaasju paremini planeerida ja rahaga ümberkäimist harjutada, samuti aitab see hoida kontrolli all ka pere eelarvet tervikuna.
Näiteks kui anda lapsele vastavalt küsimisele või vajadusele kaks eurot täna ja viis homme, võib see kuu jooksul kokku anda hoopis suurema summa, kui vanemad on lapsele taskurahaks planeerinud. Seetõttu võiksid vanemad täpsema ülevaate saamiseks kindlasti läbi mõelda, kui palju ja kui tihti lapsele raha annavad ja millised lapsega seotud kulutused jäävad vanemate kanda.
Algkooliealisele lapsele võiks taskuraha anda iga nädal, kuna kulutuste planeerimine pikema aja peale võib esialgu olla üpris keeruline. Kooliealisel lapsel peaks juba kindlasti olema teatud summa, mille kasutamise üle saab ta iseseisvalt otsustada. See annab talle teatud sõltumatuse, hädavajalikud teadmised ja kogemuse oma rahaasjade korraldamisest, säästmisest. Samuti on see lapse jaoks märk, et vanemad usaldavad teda ka rahaasjades.
Gümnaasiumis ja ülikoolis võiks noor inimene saada kuu piires eelarvestamisega hakkama. Kuigi teabekeskuse uuringud näitavad, et ka täiskasvanud on oma igapäevaste rahaasjade korraldamisega sageli hädas, oleks hea, kui vanemad teeksid lapsele selgeks ka säästmise ja kogumise põhimõtted.