«Milline sool on tervisele kõige kasulikum ja samas ka ohutum, eriti lastetoitude puhul?» küsib lugeja Tervise arengu instituudi lehel toitumine.ee.
Milline sool on tervisele kõige ohutum?
8. september 2014, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toitumisekspert Tagli Pitsi toonitas, et täiskasvanud inimene tohib päevas saada maksimaalselt kuus grammi soola ning näiteks viieaastane laps peaks piirduma vaid kolme grammiga, millest kõige suurema osa saame tegelikult n-ö töödeldud toiduga (leib, juust, sink, vorst, konservid, pooltooted jne).
«Seda arvesse võttes peaks toitude valmistamisel kasutatav soolakogus olema nii minimaalne, et see, millist soola kasutatakse, ei mängi enam mitte mingit rolli,» nentis Pitsi.
Toitumiseksperdi sõnul tuuakse mõnikord soolade reklaamimisel välja kas vähendatud naatriumisisaldus või vastupidi - mõne teise mineraalaine suurem sisaldus võrreldes tavasoolaga.
«Vähendatud naatriumisisaldusega soola kipuvad inimesed kasutama koguseliselt enam, et harjumuspärast maitset kätte saada. Teiste mineraalainete saamine sellest paarist grammist soolast on aga nii marginaalne, et nimetada soola näiteks heaks kaaliumiallikaks küll ei tohi,» nentis Pitsi.
Mineraalaineid saadakse ikkagi enim toiduainetest, mida süüakse veidi suuremates kogustes. Erinevad toiduained on allikaks erinevatele mineraalainetele. Nii näiteks võib kaaliumiallikatena nimetada hoopis kartulit, rosinaid, banaane, magneesiumiallikatena täisteratooteid, pähkleid-seemneid, mandleid, rohelisi köögivilju jne.
Pitsi lisas, et alla aastaste laste puhul peaks toit olema valmistatud üldse ilma soolata ning ka suuremate laste puhul kehtib reegel, et vähem soola, ning maitsestamiseks kasutada ürte jms.
Loe sellest, mis vahe on erinevatel sooladel, siit.