Soome kolinud neiu ei saa Eestis juhiluba taotleda

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korrakaitsjatel on voli kontrollida kõigi Eesti teedel vuravate sõidukijuhtide dokumente. Samas peaksid välismaal elavad Eesti kodanikud taotlema oma esmase juhiloa asukohariigis.
Korrakaitsjatel on voli kontrollida kõigi Eesti teedel vuravate sõidukijuhtide dokumente. Samas peaksid välismaal elavad Eesti kodanikud taotlema oma esmase juhiloa asukohariigis. Foto: Priit Simson

Mujale elama asunutel Eestis juhiluba taotleda ei õnnestu.

Eestis esmase juhiloa saanud, kuid seejärel ametlikult Soome elama asunud naine ei saa Eestis juhiluba taotleda, kuna seda keelab Euroopa Liidu direktiiv.

Heigo kolis juba mõnda aega tagasi Soome. Et riigis pikemalt viibida, peab sealse elupinna oma ametlikuks elukohaks registreerima, mida ta ka tegi.

Hiljuti kolis Soome ka Heigo sõbratar, kes oli Eestis saanud esmase juhiloa. Ametliku elukoha vahetudes sai neile aga teatavaks Euroopa Liidu direktiiv, mille järgi ei saa Heigo sõbratar pärast Eestis lõppastme koolituse läbimist kodumaal juhiluba taotleda.

«Minule ei mahu see pähe. Öeldakse, et maksupetturitel ja võlgnikel pole mõtet Soome põgeneda, sest andmed liiguvad kahe riigi vahel ja paturegister n-ö ripub kogu aeg pea kohal. Kuidas siis maanteeametid ei suuda omavahel andmeid vahetada?» küsib Heigo nördinult.

600-eurone väljaminek

Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialisti Rutt Riibergi sõnul tuleneb määrus, et juhtimisõigust või juhiluba taotlev inimene peab alaliselt elama Eestis, Euroopa Liidu direktiivist.

Riibergi sõnul nõuab kõnealune määrus juba autokooli minekul seda, et ametlik elukoht oleks Eestis.

«See peaks ära hoidma hilisemad olukorrad, mil õpilane on läbinud lõppastme koolituse ja pöördub juhiloa taotlemiseks maanteeameti liiklusregistri büroo poole, kuid ei saa seda teha, kuna tema alaline elukoht ei ole Eestis,» rääkis ta.

Nii on autokoolidel kohustus oma õpilasi sellest informeerida, kui nad kavatsevad lõppastme koolituse läbida Eestis.

«Liiklusohutuse seisukohalt on ainult positiivne, et isik läbib lõppastme koolituse, sest selle eesmärk on ohutu liiklemise ja riske vältiva sõiduoskuse ning teisi liiklejaid arvestava, säästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisi süvendamine. Ja selle läbimine on iseenesest võimalik sõltumata ametlikust elukohast. Kuid juhtimisõigust tõendavat dokumenti alalise elukoha Eestis puudumisel taotleda ei saa,» lausus Riiberg.

Ametnik selgitas, et Soome ja Eesti ei saa seda korda muuta kehtiva direktiivi ja Eestis kehtivate seaduste tõttu.

Maanteeameti poole pole selles küsimuses palju pöördutud, kuid mõned korrad siiski. «Kui isikul on esmane juhiluba, mille kehtivus hakkab lõppema, ning ta elab alaliselt Soomes, on tal võimalus vahetada oma Eesti juhtimisõigust tõendav dokument Soome juhiloa vastu – seda olemegi soovitanud meiega ühendust võtnud inimestel teha,» ütles Riiberg.

Kehtib kõikjal euroliidus

Soome juhiloa taotlemine tähendaks aga ligi 600-eurost väljaminekut, mida Heigo sõbratar esimese variandina ei kaalunud.

«Mind hämmastas veel see, et tüdruk küsis, kas ja kuidas Soomes seda juhiloa asja siis ajada tuleks, kui Eestis ei saa, ning maanteeameti vastus oli, et nad ei tea ja ei oska edasi aidata,» ütles Heigo.

Heigo sõbrataril on siiski soov saada Eesti juhiluba, sest nad ei plaani end lõplikult Soomega siduda.

«Kuidas see siis välja näeb, kui tüdrukul on Soome juhiluba, kolime Eestisse tagasi ja ei saa juhiluba täpselt samamoodi ju taotleda. Siis peab jälle Eesti loa vastu vahetama,» rääkis Heigo sekeldustest, mis teda ja sõbratari ees ootavad.

Selline kogu Euroopa Liidus kehtiv kord vähendab riski, et ühes riigis (näiteks Eestis) juhiõiguse kaotanud inimene läheb ja taotleb uue juhiloa teises riigis (näiteks Soomes). Täiesti välistatud see võimalus pole, kui oma ametlik elukoht ära vahetada. Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud luba kehtib ju lõpuks kogu majandusliidu piires.

«Praegu veel on võimalik, et ühes riigis juhtimisõiguse kaotanud inimene läheb teise riiki ja alustab seal n-ö puhtalt lehelt, kuid mitte enam kauaks. Praegu on loomisel Euroopa riikide ülene andmebaas, mis võimaldab edaspidi sellise info parema liikuvuse. Selline andmebaas võib tööd alustada järgmisel aastal,» rääkis maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Allan Kasesalu.

«Oluline on aga rõhutada, et inimesel, kel on siiski õnnestunud teist riiki petta ja kes on juhtimisõiguseta juhiloa omanikuks saanud, kaotab luba selle hilisemal väljatulekul kehtivuse,» lisas ta.

Erandeid ei tehta

Riibergile teadaolevalt on maanteeametisse tehtud päringuid ka siis, kui inimene on mujal alustanud juhtimisõiguse taotlemist otsast peale.

«Tean, et hiljuti tuli selline päring Austriast. Siis tuligi vastata, et sel konkreetsel inimesel Eestis juhiluba ja juhtimisõigust olnud pole, mis võimaldas tal Austrias juhtimisõiguse taotlemist jätkata,» märkis ta.

Heigo sõnul levib Soome eestlaste Facebooki grupis aga lugu, kuidas Eestist Soome kolinud tütarlaps läks oma esmase juhiloaga Soome politseisse ning sai sealt vastu täieõigusliku juhiloa, ilma et oleks pidanud läbima lõppastme koolitust.

Maanteeameti spetsialistide sõnul peaks inimesel olema selle riigi juhiluba, kus ta peamiselt autot juhib, olles läbinud sealsed vastavad koolitused. Sel põhjusel ei ole selles korras ka ühtegi erandit.

Kehtib kindla aja

Eesti seadusandja on teinud vahe sisse esmasel juhiloal ja juhiloal. Esmase juhiloa all mõeldakse 2-aastast juhiluba, kui aga on juttu juhiloast, siis on mõeldud 10-aastast juhiluba. Kehtivate reeglite järgi ei saa esmast juhiluba ega juhiluba pikendada, vaid vana juhiloa aegudes tuleb taotleda uus.

Allikas: PM

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles