Soomes muutub maiustamine kallimaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Soomes kui Taanis kavandatakse magusmaksu eelkõige rahva tervise olukorra parandamiseks.
Nii Soomes kui Taanis kavandatakse magusmaksu eelkõige rahva tervise olukorra parandamiseks. Foto: SCANPIX

Soomes hakkab järgmisest aastast taas kehtima magusamaks - praegu kooskõlastusringil oleva eelnõu kohaselt lisatakse maiustuste ja jäätise hinnale 95 eurosenti ehk ligi 15 krooni kilo kohta.

Maksustamisele kuuluksid maiustused ja nendelaadsed tooted, šokolaad ning kakaod sisaldavad tooted, jäätis, mahlajää ning muud külmutatud magusad tooted. Näiteks umbes 600 grammi kaaluva liitrise jäätise maks oleks Soome rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt 57 eurosenti ehk ligi 9 krooni, kirjutas Helsingin Sanomat.

Karastusjookide maks tõuseb plaani kohaselt praeguselt 4,5 eurosendilt 7,5 eurosendile ehk Eesti rahas 70 sendilt 1,2 kroonini valmisjoogi liitri kohta. Maksustama hakatakse ka väikepakendeis vett ning piima sisaldavaid kakao- ja kohvijooke.

Rahandusministeeriumi hinnangul toob maks riigieelarvesse lisatulu 120 miljonit eurot ehk 1,9 miljardit krooni aastas. Uus maks plaanitakse kehtestada alates 2011. aasta 1. jaanuarist.

Soodsamad maiustused Eestist

«Kindlasti suureneb seeläbi salakaubana üle piiri toodavate maiustuste osakaal,» ennustas ajalehele Helsingin Sanomat Soome Toiduainetetööstuse liidu tegevdirektor Heikki Juutinen. «Paljudel keskustest väljaspool asuvatel kioskipidajatel tekib ahvatlus sõita kaubaautoga Eestisse maiustuste järele,» lisas ta.

Kõige rohkem tõusevad tema sõnul odavama hinnaklassi maiustuste hinnad, kalleid kõrgema kvaliteediklassi šokolaade näiteks hinnatõus tema sõnul suurt ei puudutagi. Keskmise jäätisepakendi hind aga võib tema ennustuste kohaselt tõusta lausa 60 protsendi võrra.

Soome toiduainetetöösturid ei usu, et magusamaksu taaskehtestamise taga oleks soov rahva tervist parandada. «See on tühijutt, maksu taaskehtestamise taga on vaid soov riigikassat täita. Miks muidu maksustatakse näiteks ksülitooliga tooteid, kartuli- ja maisikrõpse ning saiakesi aga mitte,» küsis liit oma avalduses. Magusamaks puudutab ka karastusjooke, sealhulgas pudelivett, mille maks samuti suureneb.

Eesmärgiks raha, mitte tervis?

«Rahva tervisega pole sel maksul mitte midagi tegemist. Maksu kehtestamisega kompenseeritakse eelarve puudujääki, mis tekkis restoraniroogadele soodsama käibemaksu kehtestamisega,» nentis Juutinen. Soome lisas 1. juulist käibemaksusoodustuse saajate nimekirja ka restoranid ning catering-teenused. Neile on käibemaksumäär nüüd 13 protsenti varasema üldise 22 protsendi asemel.

Magusamaks kehtis Soomes aastatel 1926-1999. Maksumäär oli 3,5 marka ühe kilo maiustuste kohta. 1990. aastal tõi maks riigieelarvesse 154 miljonit marka, 1995. aastal 152 miljonit marka, 1996. aastal 155 miljonit marka ja 1997. aastal 157 miljonit marka.

1. jaanuaril 2000. aastal otsustas Soome parlament magusamaksu tühistada, kuid juba 2003. aastal tegi Soome Hambaarstide Selts ettepaneku maks taas kehtestada, kuna maiustuste tarbimine Soomes kasvab iga aastaga. Kui 1985. aastal söödi Soome 7,2 kilogrammi maiustusi ühe elaniku kohta aastas, siis 2001. aastal kasvas tarbimine 12,5 kilogrammi ja 2004. aastal 14 kilogrammini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles