Kuum suvi paneb taara tagastajate kannatuse proovile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu juulis on Eestis müüdud rekordilistes kogustes pudelivett, karastusjooke ja lahjat alkoholi ning vastavalt sellele on kasvanud ka kauplustesse tagastatava taara hulk. Inimeste jaoks tähendab see aga pikemaid järjekordi ja järjest sagedamini rikki minevaid taara-automaate.
«Üldiselt kasvab suvel taara tagastus alati, kuid seoses kuuma suvega on sel aastal eriti palju taarat tagastatud. Mõnedes Prisma Peremarketites on tagastatava taara hulk kasvanud kaks kuni kolm korda,» ütles Prisma kauplusteketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas.
«Üllatav on see, et kui võrreldes möödunud aasta esimese kuue kuuga kasvas tänavu esimesel poolaastal panditaara pakendeis jookide müük kaks protsenti, siis taara tagastamine on samal ajal kasvanud kuue protsendi võrra. Töötus, majandussurutis- kõik see on pannud inimesed rohkem oma joogipakendeid tagastama,» ütles pakendiringluse eest vastutava Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Peeter Raal.
«Taara tagastus mõnedes Prismades on kasvanud rohkem kui jookide müük,» kinnitas ka Lainas. «Seda eriti Tallinnas Mustamäe Prismas. Ilmselt valivad inimesed taara tagastamiseks kohti, kus seda lihtsam teha ja viivad sinna ka need pudelid, mis mujalt ostetud.»
Seni pole Prisma keti automaatides tema sõnul suuremaid taara tagastamise probleeme tekkinud.
«Pisemaid tõrkeid on mõnes majas tekkinud, kui taara-automaat puhastamata jääb. Oleme palunud oma kärumeestel taara tagastustel silma peal hoida, et nad tõrgete tekkimisel kiirelt masinad ära puhastaksid ja jälle töökorda saaksid,» kirjeldas Lainas.
«Eks järjekordade tekkimine taara-automaatide taha on loomulik- meie kauplustes näiteks on suvekuudel erinevaid karastusjooke ja lahjat alkoholi kaks-kolm korda rohkem müüdud kui aasta lõikes tavapäraselt,» ütles Rimi ja Säästumarketi kauplusi haldava Rimi Balticu turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja.
Mägioja tõdes, et inimesed on hakanud seetõttu ka taarat tunduvalt rohkem tagasi tooma kui varem ning see tekitab mõnel pool, eriti väiksemate kaupluste juures, probleeme. Automaate ei jõuta tühjendada, sest aega võtab ka sorteerimine. "Sagedamini tuleks automaatide tühjendust tellida ja teine lahendus on loomulikult ka - rohkem taaraautomaate paigaldada," rääkis Evelin Mägioja. Ühtegi taara-automaati oma kauplustesse lisaks Rimi Baltic aga tänavu suvel paigaldanud ei ole.
Uusi taaraautomaate meil hetkel ostetud ei ole, tunnistas ka Lainas.
Kui taara-automaat pole töökorras, või keeldub vastu võtmast pandipakendi märgistusega taarat, peaksid tarbijad koheselt pöörduma tagastuspunkti ehk siis jaemüüja poole, kinnitas Raal.
«Kaupmees peab selle probleemse olukorra siis lahendama. Eestis on 500 taara-automaati ja kokku 900 taara tagastuspunkti. Iga tagastuspunkt kuulub konkreetsele jaemüüjale. Eesti turul on neli erinevat taara-automaatide maaletoojat ja paigaldajat, kuid iga automaadi töökorras oleku eest vastutab selle endale ostnud jaemüüja,» selgitas ta.
«Teatud mõttes on ka taara-automaat kaupmehe visiitkaardiks. Automaat peab olema korrektselt hooldatud. Jaemüüja vastutab automaadi regulaarse tühjendamise eest ja peab seda pidevalt ka puhastama. Suurelt jaolt just selletõttu, et automaat on puhastamata, keeldub see vastu võtmast korrektse pandipakendi triipkoodiga pakendeid,» selgitas Raal.
«Kordan alati kaupmeestele, et pakendi tagastus on konkreetselt seotud kliendi lojaalsusega. Mida kiiremini ja väiksema vaevaga saab klient oma taara ära antud, seda suurem on tõenäosus, et ta ka edaspidi oma ostud just sellest kaupluses teeb,» ütles Raal.
2008. aastal oli tema sõnul ringluses umbes 80-100 pakendit, mille tagastamisega oli probleeme, sest pakendi triipkood ei vastanud standardile. «Praeguseks ajaks on olukord kõvasti paranenud, selliseid probleemseid pakendeid on jäänud vaid kümmekond, suuremalt jaolt just tänu tagasisidele. Nii et selline tagasiside on meie jaoks ülimalt oluline,» kinnitas Raal.
Raali sõnul kogutaksegi Tallinnas ja Harjumaal enim taarat. «Siit tuleb ligi pool, võib-olla lausa 55 protsenti,» ütles ta. Raali sõnul ei ole selle põhjus mitte niivõrd vastava piirkonna kogumissüsteem, vaid pigem ikkagi suur inimeste kontsentratsioon.