Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tööotsija: ma ei taha maksumaksjalt toetust lunida

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Töömessil otsiti uusi töötajaid ka Norrasse. | FOTO: Hanneli Rudi

«Ajakirjanik, kirjutage sellest, et töötavad inimesed ei taha maksumaksjate või perekonna käest lunida ülalpidamist,» palus klienditeenindaja töötav Helena (38) töömessil. Tema 500-eurone brutopalk ei jäta naisele muud võimalust, kui otsida tööd piiri taga.

«Iga töötav inimene peaks elama oma töötasust, mitte lootma maksumaksjate peale läbi toimetuleku toetuse. See ei ole normaalne,» rääkis Helena. Naise sõnul tulin juhuslikult vaatama,  mida töömessil  pakutakse.

«Tööd on küll, see pole Eestist otsa saanud, ainult raha tuleb kusagilt mujalt teenida,» võttis ta nähtud pakkumised kokku. «Vaatad, kui palju palka pakutakse, ja siis arvutad, et kas saad seda endale lubada või tuleb elementaarvajadustele peale maksta,» sõnas ta. Helena on kiitusega lõpetanud kokk-kondiitri eriala, kuid pole aastaid seda tööd teinud.

Ta oleks  nõus minema oma erialal tööle, kui selle eest ka normaalset palka makstaks. «Vaadake, kui palju kokkadele palka pakutakse. See ei ole see raha, millega ära elab,» oli naine veendunud. « Sa lähed kohale ja hakkad tööd tegema ja siis ühel heal päeval öeldakse sulle, et sa ju sõlmisid lepingu sellise tasuga ja miks me peaksime su palka tõstma. Kui ei meeldi, siis uks on seal ja kellele ei meeldi, siis valged laevad lähevad D-terminalist.»

Tööd otsides vaatab naine Norra poole, sest seda keelt ta õpib. «Ma õpin norra keelt iseenda arendamiseks, sest kunagi jäi üks väga hea keeleõpperaamat silma,» rääkis ta oma keeleõppe tagamaid. Töömessil nägi ta Norra pakkumiste ahvatlevaid võimalusi. «Aga mul on laps ja ma ei tahaks, et ta ütleb mulle üheksa aasta pärast tädi,» tunnistab naine. Samas tõdes ta, et minna on raske, aga kui tuleb valida, kas olla mittekeegi või saada võõrsil leib lauale, siis lihtsalt tuleb lahkuda. «Minna vaatamata sellele, et öeldakse, et äraminejad  on lohakad ja laisad. Aga enamik, kes on läinud, on ju majanduspõgenikud. Inimesed, kes tahavad töö eest palka saada, on lodevad ja laisad!»

Helena sõnul lahkuvad Eestist need,  kes tahavad oma töö eest raha saada. «Aga meil on vaikiv ühiskondlik kokkulepe, et me töö eest raha ei küsi, pigem kakleme viimase leivatüki pärast.» Ta tõi näiteks oma eriala, mille kohta öeldakse ka tainasegamismasinad.

«Pigem me käime kolmekesi kahes vahetuses segamas öö läbi tainast oma kätega, kui see, et tööandja investeeriks tainasegamismasinasse. Ta ei investeeri, sest meiesuguseid, kes tahaksid kahes vahetuse käia tainast segamas, on ukse taga riidas.» Helena on veendunud, et tegelikult pole Eestis tööjõupuudus. «Meil on sellise töö puudus, mille eest raha ka makstakse. Tööd on meil küll, ainult palka tuleb teenida kusagil mujal.»

Tagasi üles