Levinud müüdid hakkliha kohta, mis ei pea paika

Hakkliha kasutamine on Eestis laialt levinud.

FOTO: Mari Luud / Õhtuleht

Toiduainete kohta on müüdid lihtsad tekkima ja visad kaduma. Üks selline toiduaine, mille kohta liigub hulk valearvamusi, on hakkliha. Levinumaid müüte hakkliha kohta selgitab  Rakvere lihakombinaadi tootejuht Heli Sepp.

Hakkliha tehakse jääkidest

Sageli kahtlustatakse, et hakkliha on valmistatud n-ö lihatööstuse ülejääkidest või sellesse on lisatud massi tekitamiseks muid koostisaineid. Tegelikkuses kasutavad tööstused hakkliha valmistamiseks ainult kõige värskemat liha ja väärttükke. Näiteks on paraja rasvasisaldusega sea abaliha väga hinnatud hakklihamaterjal.

Hakklihasse lisatakse rasva

Hakkliha rasvasisaldus sõltub kasutava lihaliigi rasvasisaldusest, kas kasutusel on nt sea- või veiseliha ning millises vahekorras on neid lisatud. Seda väljendab ka pakendile märgitud rasvasisaldus. Rasva eraldi hakklihasse juurde ei lisata. Suurema rasvasisaldusega hakkliha on valmistatud rasvasemast lihast. Näiteks Rakvere seahakkliha (rasva 28%) valmistamisel kasutatakse sea esiosa läbikasvanud liha. Väiksema rasvasisaldusega seahakklihades on kasutusel taine sealiha sea tagaosast ning veisehakklihades veise tagaosalihaste mõõduka rasvasusega liha. Poest võib väiksema rasvasisaldusega hakklihasid leida delikatesshakkliha nime all ja need taised hakklihad sisaldavad alla seitsme protsendi rasva.

Rasvasisaldus näitab hakkliha kvaliteeti

Igasuguse rasvasisaldusega hakklihale leidub mitu kasutusviisi. Hakklihad on erineva rasvasisaldusega ja see sõltub kasutatud toorainest. Rasv aitab meil tunnetada rikkalikku lihamaitset. Mida kõrgem on rasvasisaldus, seda mahlakam on hakkliha ja seda paremini tunneme sellele lihaliigile omast maitset. Siiski lahjades hakklihades tuleb esile samuti lihaliigile omane hea maitse ja see sõltub õigesti valitud toiduretseptist/valmistusviisist. Seega on parima tulemuse nimel ülioluline teada, kuidas nautida mõnusalt hakklihatoitu ning samal ajal jälgida ka tervisliku toitumise nõudeid.

Rasvasisaldus on alati ära toodud hakklihade pakendil. Näiteks kõrgema rasvasisaldusega hakkliha võib kasutada kotlettide, hakkšnitslite, lihapallide, pikkpoisi, ka hautiste, vormiroogade ja kastmete valmistamisel. Madalama rasvasisaldusega hakkliha saab kasutada täidiste, hautatud toitude ja suppide valmistamisel.

Kui soovite piirata rasvade tarbimist oma menüüs, siis lihtsaim viis on valida madalama rasvasisaldusega hakkliha.

Koduse hakkliha koostis ei sõltu tootjast

Ehkki varasemast on Kodune hakkliha tähistanud võrdsetes osakaaludes sea- ja veiselihast valmistatud hakkliha, on viimasel ajal tulnud suurpoodidesse ka välismaal toodetud hakklihasegusid, mis kannavad sama nime. Selleks, et saada sama maitseelamust, on oluline heita pilk hakkliha koostisele.

Lahtine hakkliha säilib kauem

Sageli arvatakse, et poeletist lahtist hakklina ostes on toode värskem kui pakendatud toodetel. Nii ühene see siiski ei ole. Lahtise hakkliha säilivusaega mõõdetakse tundides ja see on otseselt seotud müügikohas valitsevate tingimustega. Jahutatud lahtise (või ka avatud pakendis) hakkliha säilivusaeg hoiutingimustel kuni +2 °C on 12 tundi pakendil näidatud säilivusaja piires.

Õhuga kokkupuutel muutuvad hakkliha maitseomadused ja väljanägemine kiiresti, seetõttu peab letist ostetud lahtise hakkliha ära tarvitama samal päeval.  Pakendatud hakkliha värskuse tagab ka viis päeva hiljem spetsiaalne gaasikeskkond. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles