Uue seadusega võetakse vaatluse alla kindlustamata liiklejad

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Oktoobrist alates ei tohi kindlustusseltsid kahju hüvitamisega õnnetuse järel enam viivitada. Pildil avarii Tallinnas Laagna teel eelmisel reedel.

FOTO: Martin Ilustrumm

Järgmise nädala keskel jõustuv uus liikluskindlustuse seadus autojuhtidele eraldi paberitööd ei tähenda, ka ei tohiks kindlustusmakse tõusta, kuid ammu naabrimehe õuele unustatud vanad romud tuleb registrist maha kanda.

Peamine põhimõtteline erinevus, millega sõiduki omanikud peavad alates 1. oktoobrist arvestama, on see, et liikluskindlustust vormistades kaob ära tähtajatu leping, kindlustusfirmast ostetakse ainult poliis, mis kehtib kuni 12 kuud. Varasem süsteem tekitas olukorra, kus tähtajatud lepingud jäid lõputult kehtima, kuid poliisi polnud, ning liiklusregistris püsivad sajad tuhanded autod, millega liigelda ei tohi.

«Meie tähelepanu koondub neile, kes kas teadlikult või teadmata osalevad suure tõenäosusega ilma kindlustuseta liikluses. Meie praktika näitab, et umbes kolmandik kindlustamata sõidukiga avarii põhjustanud juhtidest ei tea, et nende auto on kindlustamata,» tõdes liikluskindlustuse fondi (LKF) juhatuse esimees Mart Jesse.  «See tekitab tagajärjena inimestele väga suuri probleeme, kuni majandusliku laostumiseni välja,» nentis Jesse.

Uue seaduse järgi vastutab kindlustusfirma kahjude eest kuni 12 kuud pärast viimase poliisi lõppemist (kahju tekitamisel ilma maksmata on seltsil mõistagi tagasinõude õigus), mille järel kehtestab LKF automaatselt sundkindlustuse. «Me teavitame inimesi ette, et sul on selline oht olemas – korrasta registri andmeid või kindlusta sõiduk. Sundkindlustus on niivõrd krõbeda hinnaga, et see selgelt motiveerib kiiresti midagi ette võtma,» selgitas Jesse.

Selleks et omada ülevaadet liikluses osalevatest sõidukitest, korrastab maanteeamet liiklusregistri andmeid. 1. oktoobrist peaks sealt kustuma 150 000 masinat, millel pole kahe aasta kestel tehtud tehnoülevaatust ega kindlustust.

Uue seaduse järgi saab LKF sundkindlustuse maksmise keeldumisel raha väljanõudmiseks pöörduda ilma kohtuta otse kohtutäituri poole. Siit tulenevalt: kui maanteeamet ei kustutaks sõidukeid registrist, tähendaks see Jesse sõnul palju ebavajalikku asjaajamist. «Kui me ühel ilusal päeval oleks arestinud 150 000 autot, siis see kulu poleks ei meie ega teiste jaoks mõistlik olnud,» lausus ta. Mujal riikides motiveerib sõidukeid registrist kustutama automaks.

Muudatustega kerkib auto­juhtidel paratamatult küsimus: kas minu kindlustusmakse seaduse tõttu muutub? «Seadus kindlustusmaksele kindlasti mõju ei oma, kuna riskid jäävad sisuliselt samaks. Keskmise kahju muutus avaldab maksele kümnetes ja sadades kordades rohkem mõju,» kinnitas Jesse.

Vastupidiselt levinud jutule purjutajad uue seadusega kaitse alla ei saa – 3000-eurone piirmäär jäi kehtestamata. «3000 eurot ei ole ilmselgelt mingi summa, mis täiesti küündimatut ja pahatahtlikku jõmmi mõtlema paneks,» lausus Jesse. Seega, piirangut purjuspäi õnnetuse põhjustaja rahalisel n-ö karistamisel pole.

Ühena muudatustest on liikluskindlustuse seaduses määratud, et just kannataja valib remondi teostaja ning kindlustusandja peab hüvitama mõistlikud kulud – vanemat autot ei ole tarvis esinduses parandada.

Samuti on seaduses selge nõue, et rahas hüvitatakse kindlustusjuhtumit erandkorras ja eelistatakse taastusremonti. «Oluline on tagada, et sõidukit remonditakse kvaliteetselt. Praktika näitab, et inimene kipub hüvitusobjekte ratsionaliseerima. Ta teeb hädapärased parandused ära, aga turvapatju ja -elemente ei kiputa korda saama. Kui autot hiljem müüakse, siis puuduvast turvapadjast ei räägita midagi,» selgitas Jesse ja lisas, et teisalt on see ka selgelt kindlustuspettuste vastane samm.

Suurenevad ka kindlustussummad, millest olulisim on mittevaralise kahju hüvitise piirmäära tõusmine 640 eurolt 3200 euroni. Hüvitis sõltub tervisekahjustuse või vigastuse raskusastmest, mis on lõputu vaidlemise vähendamiseks seaduses määratud. Kindlustusandjal on nüüdsest lisaks õigus esitada tagasinõue tööandja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati seetõttu, et sõidukijuht rikkus seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja nõudeid.

Uuendused 1. oktoobriga ei lõpe. Uuest aastast lisandub kannatanule võimalus kahju hüvitamist nõuda enda kindlustusandjalt.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles