Lugeja kirjutab: «Elan Tallinna kesklinnas keskküttega korterelamus. Kohe, kui ilmad külmaks läksid, langes ka korteris temperatuur nii madalaks, et lausa ebameeldiv on seal viibida. Maja peal aga räägitakse, et kütma hakatakse alles oktoobri keskpaigas. Kes ja kuidas otsustab, millal on õige aeg maja kütma hakata?»
Eesti Korteriühistute Liidu juhi Urmas Mardi kommentaar:
Õige aeg on just siis, kui inimesed tunnevad, et neil on jahe. Seda küsimust peaks lahendama korteriühistu juhatus, sest nad peaksid omama ülevaadet kogu majast. Kui on signaale, et inimesed on rahulolematud ja neil on jahe, siis tuleb küte sisse lülitada.
Kui juhatus seda ise ei tee ja läheb vaidluseks ja juhatus seda sisse ei lülita, siis on üldkoosoleku kaudu selline kohustus juhatusele asetada. Tõsist õigusakti selle osas siiski pole. Sellegipoolest kehtib reegel, mille kohaselt loetakse normaalseks ja mõistlikuks temperatuuriks 18 kraadi isikute pikemaajalisel ruumis viibisel.
Samas tuleb kütmisesse suhtuda väga mõistlikult, sest see on majapidamiskulude näol kõige kallim komponent. Ka inimesed, kes igapäevaselt oma korteris ei viibi, peavad oma korteris mõistlikku temperatuuri hoidma. Et ei tekiks näiteks olukorda, kus inimene sõidab Soome tööle, lülitab kütte välja ja teised peavad kütma.
Tallinna Energiaagentuur:
Meie kliimavöötmes peab elamute kütmisega alustama hiljemalt siis, kui ööpäeva keskmine välisõhu temperatuur langeb alla 12 kraadi. Siseõhu temperatuur peab olema piirides 20-22 kraadi. Pideva õhuvahetusega (ventilatsiooniga) on vaja saavutada, et süsihappegaasi sisaldus on alla 1000 ppm ning suhteline õhuniiskus mitte üle 50 protsendi.
Selline mikrokliima tubades väldib korterites hallituse ja seente teket, mis põhjustavad allergiat, astmat ning muid tervisehäireid. Kui me hilineme kütmise alustamisega, siis oma tervise parandamiseks viime kütmise pealt säästetud raha apteeki. Lisaks kulub maja konstruktsioonide üleskütmisele ja kuivatamisele täiendav energiakogus.
Elu- ja tööruumide mikrokliima mittevastavusest nõuetele põhjustatud kulutuste suurus Eestis on hinnanguliselt 186 miljonit eurot aastas, mis sisaldab kulutusi tervise taastamiseks ning langenud töö- ja õpiviljakust. Meie võimuses on vältida nende kulutuste teket õigeaegse elamute kütmise alustamisega.