Audaku puud on kui mets metsa sees

«Maksak» näeb välja nagu puu seest välja ulatuv keel.

FOTO: ENE KALLAS

Eestlased on suuresti metsainimesed – ühel või teisel viisil. Metsades leidub tihtipeale varjatud kohti, mis võivad asuda lähedal, aga millest ka kohalikud inimesed eriti midagi ei tea.

Nii olen ma päris kindel, et laiema avalikkuse jaoks on nimi Audaku üsna võõras. Kui just keegi pole kuulnud, et seal asus mitte väga kauges minevikus leprosoorium ehk pidalitõbiste varjupaik. Aadu Hint kirjutas selle koha kuulsaks teoses «Vatku tõbila». Nüüd asub kõnealuses paigas juba veidi rohkem kui poolsada aastat botaanikaaed, sisuliselt metsapark, kus kasvatatakse neid puid-põõsaid, mis vajavad pehmemat kliimat kui Eestil üldiselt pakkuda on.

See on mets keset Viidumäe metsa, väike park, mida hooldavad Marju Zirk ja Ain Vammus. Mõlemad elavad Viidumäel ja mõlemale meeldib see töö.

«Ega muidu ju seda tööd ei teeks,» sõnas Marju Zirk vaikse muigega ning libistas käe läbi haruldast sorti vahtra okste. Kui uurisin, kas palav suvi kuidagi mõjutas ka pargi puid, oli vastus pigem eitav. On ju puud varjus suurema osa ajast – park asub kausis – ning leitsak ei saanud puude ligi. Vaid mõnel puul kippusid lehed kõrbema. Aga see tuli pigem sellest, et puu ise oli haige, kuumus ei pruugi ju eksootilisemat sorti puudele suurt midagi teha. Audakul leidub puid väga kaugetest paikadest, näiteks võib pargis jalutades sattuda puudele, mille juures olev silt teatab, et need pärinevad Jaapanist.

Haruldased puud

Puid kasvab seal tõesti igasuguseid – ühe lehed lõhnavad nagu pannkook, teised sirutavad oksi ähvardavalt taeva poole, kolmandad varjavad loodust ... Pargis asuvad muuseas kõrvuti kuradi- ja jumalapuu võsastikud. Siin võib botaanikahuviline selliseid haruldusi leida, mida mujal Eestis ei näegi. Näiteks on seal tulbipuid, punase koorega kask, mitmesuguseid haruldasi kuuski ja nulge. Saamaks aimu, mida kõike Audaku botaanikaaed sisaldab, tuleb kohale sõita ning veeta pargis vähemalt pool päeva. Siis tekib selgem ettekujutus, kui huvitavad võivad olla puud, millised variatsioonid moodustuda lehtedes ja viljadel, kuidas võivad võrad vormuda ning mil moel viljuda.

Metsapargis leidub liigiliselt umbes pool tuhat nimetust, võib-olla natuke vähem. Ning nad kõik mahuvad ära peaaegu kahele hektarile. Kui uurida, kust oleks kõige targem ringkäiku alustada, siis väga palju võimalusi ei ole. Nimelt saab pargile ligi vaid paarist kohast ja needki on salarajad, salateed. Küsisin Marju Zirgilt, kes peaks seisma hea selle eest, kui inimene saabub kohale teadmisega, et siin, Viidumäe keskuse juures on botaanikaaed, jõuaks ikka õigesse kohta? Tema sõnul peaks initsiatiiv lähtuma Tallinnast, samas on aga nii, et kes siia juba kord on tulnud, see juhatatakse ka õigele rajale. Inimesi Viidumäel ju ikka liigub. Ning kui täpselt ei tea, kustkaudu tulla, ent plaan on kindel, võib alati ette helistada.

Nimelt on see mets metsa sees ümbritsetud eramaade ja valdustega, nii et kes esimest korda otsib teed metsaparki, võib tabada end üsna mitu korda mõttelt – nüüd olen küll kellegi teise aias. Peaaegu see niimoodi ongi, peaaegu. Peamiselt rajalt kõrvale astudes võid üsna ruttu sattuda eramaale. Iseenesest pole ses ju halba midagi, kui ainult vaatad ja uurid.

Kuna praegu on seeneaeg, siis tegime Marju Zirgiga ka väikese seeneringi.

Erakordselt hea seeneaasta

Ta näitas üht huvitavat seent, mille nimetuseks seenetargad ütlevad «maksak». Seen näeb välja nagu puu seest välja ulatuv keel. Puu näitab keelt ja keelelt tilgub verd. Samas ei olevat tegu üldsegi haruldase seenega, kuigi siinkandis (loe: Lääne-Saaremaal) pole vähemalt mina seda metsades kohanud. Ega ka nii mõnedki teised seenelised.

Siiski on sel aastal seeni nii palju, et võta või vikat ühes, muigas Marju Zirk. Nii oli ta läinud oma tavalisse seenekohta ja saanud sealt neli pangetäit seeni. Ning see koht pole veel oma täit hoogugi sisse saanud ...

Audaku metsapark

  Asub Saaremaal Lümanda vallas Viidumäel.

  Metsapargi kahel hektaril kasvab ligi 500 erineva liiginimetusega puud.

  Pargis kasvavad paljud puud, mis on iseloomulikud soojemale kliimale.  

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles