Lugejad: tasuta vesi toidu kõrvale on mujal maailmas tavaline

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Kui Eesti söögikohtades küsitakse pudelivee eest hingehinda ja kraanivett enamasti keeldutakse lauda toomast, siis mujal maailmas on tasuta vee pakkumine toidu kõrvale Tarbija24.ee lugejate sõnul levinud tavaks - tõsi küll, pole kindlalt teada, kas tegemist on alati just kraaniveega.

Tarbija24.ee kirjutas mõni aeg tagasi, et kuigi toitlustusasutused keelduvad sageli kraanivee joogiks pakkumisest, põhjendades seda seaduste või tervisenõuetega, ei ole otse ühisest veevärgist tulnud janukustutaja serveerimine keelatud.

Paljud lugejad tõid teemat kommenteerides välja, et näiteks Soomes ja mujalgi Euroopas, samuti ka USAs ja Austraalias on tasuta vesi täiesti tavaline.

«Soomes ei ole kunagi vesi maksnud restoranis. Tavaline soomlane - ehitaja ja bürootööline käib alati restoranis vaheajal ja see oleks naeruväärne, kui restoranis oleks vesi tasuline. Võib-olla Eestis restoranis käimise kultuur ei ole nii arenenud kui mujal,» kirjutas üks lugeja.

«Kogu euroopas on vesi elementaarne osa väljas õhtustamisest. Ja reeglina on see tasuta. Seda ei pea isegi küsima,» lisas teine.

Ühe lugeja sõnul pole kogu Prantsusmaal ühtegi restorani, kus ei saaks tasuta kraanivett - ka kõige nooblimate ja kallimate seas. Austraalias olevat aga kõikidel toitlustusasutustel ja baaridel seadusest tulenev kohustus pakkuda klientidele tasuta vett.

«USAs on see üsna tavaline, et lauale tuuakse kann tasuta vett. Kas nad selle kraanist lasevad, seda ma tõesti pole küsinud. Küll aga mäletan Tartus juhust Tammelinnas, kus mu käest kahe jäakuubiku eest hinghinda kasseeriti,» märkis üks kommenteerija.

Tarbetu hirmutamine

Ka suviti Hispaanias elav tartlane Pertti Lindeman rääkis Tarbija24.ee’le, et Hispaanias on igal söögikohal kohustus tänavalt sisse astunud inimesele tasuta vett pakkuda, kui ta seda küsib - vastasel juhul võib kuuma ilmaga näiteks ilma rahata vanainimese tervislik seisund kannata saada.

Samuti imestas Lindeman selle üle, et tema armastatud söögikohas, Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel asuvas Dedis põhjendas teenindaja ükskord kraanivee mittepakkumist klaasi veini kõrvale sellega, et terviseamet ei luba seda joogiks kasutada.

Lindeman märkis, et see väide ei vasta kindlasti tõele ja Tartu kraanivesi on tegelikult väga hea. Samas võib tema hinnangul sellise teenindaja jutu peale näiteks välismaalastel jääda mulje, et Eesti kraanivesi on tervisele ohtlik. «Restoranid ja kohvikud ei mõtle vist selle peale, et klient võib arvada, et praed ja kohv ei ole ka väga puhtad, kui vesi ei ole puhas?» lisas mees, kes eelistab kraanivett keskkonnahoiust lähtudes.

Kaheldav kvaliteet

Teised lugejad tõmbasid tähelepanu ka sellele, et kuigi pudelivett pakutakse toitlustusasutustes justkui kraaniveest kvaliteetsema ja puhtama vee pähe, ei pruugi see tegelikult alati nii olla.

«Keegi ei suuda täpselt kontrollida, kust vesi pudelisse tegelikult saab. USAs pannakse pudelitesse täiesti tavalist kraanivett, ainult pudelitel on ilusad mäepildid peal, mis loovad illusiooni, justkui oleks tegemist kusagilt mägedest pärit veega,» kirjutas üks lugeja.

Ühest teise kommenteerija hinnangul on Coca-Cola toodetav Bonacqua vesi tugeva kloorimaitsega, kuid Coca-Cola lepingute tõttu paljudes kohtades muud vett tema sõnul ei pakuta.

Kriitikat jagus ka Saku Lätte kohta. «Vähemalt paar aastat tagasi sai tehtud veeproov nende toodud tsellupaagist. Tulemus - pole joogikõlblik!!! Lihtsalt see vesi ei sisalda organismile vajalikke ja omastatavaid mineraale. Ehk.. jooge palju tahate, aga janu jääb!» kirjutas lugeja.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles