Alla poole pudeliveest on allika- või mineraalvesi

Foto: Panther Media/Scanpix

Tallinna Vee veebilehe jookraanivett.eu andmetel on ainult 40 protsenti pudeliveest allika- või mineraalvesi, ülejäänud vesi on tavaline kraanivesi, mida on rohkemal või vähemal määral töödeldud.

Lisaks kehtib kraaniveele Tallinna Vee andmetel sageli oluliselt suurem hulk erinevaid puhtuse- ja tervislikkusega seotud nõudmisi. Samuti testitakse veevärkide vett regulaarselt, samal ajal kui pudelivee tootjatelt nõutakse mikroobide alaseid proove oluliselt harvemini.

Mitmel pool maailmas on tehtud pudelivee testimiseks erinevaid uuringuid. Kümmekond aastat tagasi viidi läbi uuring, kus testiti mitmeid erinevaid pudelivee sorte. Testitud kaubamärkidest vähemalt 22 protsendil avastati vähemalt ühes proovis keemilisi saasteaineid rohkem, kui tervisele hea oleks. Mõned leitud ainetest kujutavad endast pikemaajalisel kasutamisel ohtu tervisele.

Samuti tasub tähele panna, et tulenevalt destilleerimisest on pudelivees vähe fluoriidi, mida sageli leidub looduslikus põhjavees. Seetõttu võib pikemaajaline pudelivee joomine suurendada hambahaiguste riski.

Ka ained, mis mõistlikes kogustes on tervisele kasulikud ja vajalikud, võivad liigses kontsentratsioonis pikaajalisel tarbimisel hoopis vastupidise tulemuse anda. Näiteks on mitmetes mineraalveesortides palju kaltsiumi – selliste veesortide igapäevane rohke tarbimine võib viia hüperkalkeemiani, mis suurendab tõsiselt neeru- ja sapikivide tekkimise ohtu.

Hilisemad uuringud näitavad, et vee pikemaajalisel hoidmisel plastpudelis lekivad sinna keemilised ühendid nimetusega ftalaadid, mis lõhustavad organismis lisaks teistele hormoonidele näiteks testosterooni. Ühe uuringu kohaselt leiti neid keemilisi ühendeid ka klaasist pudelitest, mille korgid olid plastist. Seega on alust arvata, et kahjulikud ained võivad joogivette sattuda ka plastkorkidest.