Välismaale tööle minnes tee korralik eeltöö

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem eestlasi käib tööl Soomes. Tööinspektsioon on oma kampaania   raames «Tunne oma õigusi – lähetatud töötaja» paigaldanud Tallinnas sadamaterminali pinkidele asjakohased reklaamplakatid, mis kutsuvad üles uurima   sellise tööviisiga kaasneva tagamaid.
Kõige rohkem eestlasi käib tööl Soomes. Tööinspektsioon on oma kampaania raames «Tunne oma õigusi – lähetatud töötaja» paigaldanud Tallinnas sadamaterminali pinkidele asjakohased reklaamplakatid, mis kutsuvad üles uurima sellise tööviisiga kaasneva tagamaid. Foto: Tairo Lutter

Euroopa Liidus kehtib töötajate vaba liikumine, mis tähendab, et ühe liikmesriigi kodanikul on võimalus vabalt valida töökohta kõigis liikmesriikides. Eelmisel aastal lähetati Eestist 18sse Euroopa Liidu liikmesriiki üle 11 000 töötaja, neist Soome üle 9000 inimese. Mida suuremaks on tööjõu liikumine läinud, seda enam on tööinspektsioon saanud kaebusi selle kohta, et esialgu lubatu pole paika pidanud.

Inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on palju arusaamatusi tingitud sellest, et ei tehta vahet töölähetuses oleval ja lähetatud töötajal. Ta tunnistas, et need terminid pole ka kõige õigemini valitud ja tekitavad sõnalise sarnasuse tõttu eesti keeles palju segadust. «Loodan, et ühel päeval vaatab seadusandja need nimetused üle,» lausus kunagine sotsiaalminister ja riigikogu liige.

Pole samad mõisted

Töölähetus on töö tegemine väljaspool Eestit, kuid siinse tööandja kehtestatud tingimustel. Lähetatud töötaja osutab teenust teises riigis ja talle kohanduvad selle riigi nõuded.

Esimesel juhul saab töötaja lepingus ette nähtud töötasule lisaks ka päevaraha, mis on Euroopa Liidus minimaalselt 22,37 ja maksimaalselt 32 eurot päeva eest. Teisel juhul saab lähetatud töötaja selle riigi töötasu alammäära, kuhu ta on tööd tegema saadetud. Seda juhul, kui see on soodsam Eestis sõlmitud töölepingus kirjas olevast töötasust.

Lähetatud töötajal tasub teada muidki selles riigis kehtivaid reegleid ehk mismoodi tasustatakse ületunnid, milline on tööaeg, kui suured maksud ja muid erisusi Eestiga võrreldes.

Näiteks tellib Soome ettevõtja Eesti ettevõtjalt ehitustööd Soomes. Siinne ettevõtja saadab seepeale oma ehitajad Soome mingit konkreetset tööd tegema, olgu selleks siis siseviimistlus või puitmaja püstitamine. Eesti töötajatele tuleb sel juhul tasuda Soomes kehtivat alampalka.

Kui aga meie ehitajad on saadetud Rumeeniasse, kus töötasu alammäär on väiksem, tuleb neile maksta Eesti miinimumpalka. Kinnitamata andmetel on näiteks ehitajate miinimumtasu Soomes 10–18 eurot tunnis.

Kolmanda vormina on olemas renditöö. Rendifirmad on ise tööandjad, kes sõlmivad inimestega töölepingud ja hoolitsevad kõikide maksude tasumise eest, töötegemise koht võib asuda ükskõik kus.

Et asja ilmekamalt selgitada, tõi Maripuu näiteks teleajakirjaniku Marko Reikopi, kelle meie rahvusringhääling lähetab igal aastal riiki, kus toimub Eurovisioon, et sündmust meie televaatajatele kommenteerida. Sel puhul on tegemist kõige tüüpilisema töölähetusega. Mehe Eestis sõlmitud tööleping kehtib ja talle makstakse töötasu pluss päevaraha.

Aga võib juhtuda, et Reikop jääb hea kommentaatorina silma näiteks Rootsi ringhäälingule ja nad soovivad teda endale palgata. Kahe maa ringhäälingud peavad läbirääkimisi, mille tulemusel mees palgatakse kaheks kuuks tööle Rootsis. Kuna seal on reporteri palk oluliselt kõrgem, tuleb talle maksta Rootsis kehtivat miinimumtasu.

Lähetatud töötajat eristab töölähetuses viibivast töötajast asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja, kes korraldab välisriigis tema tööd ja töökeskkonda. Töölähetuses olija saab konkreetsed ülesanded kodumaalt kaasa.

Välisriigis elades ja töötades võib põrkuda teatavatele raskustele – näiteks kohanemine uue kultuuriga, töötamine võõras keelekeskkonnas, maksu- ja sotsiaaltagatiste süsteemi mõistmine. Et end paremini ette valmistada, tuleks valitud riigiga eelnevalt lähemalt tutvust teha. Näiteks saab selle kohta teavet EURESi (Euroopa Liidu tööhõivevõrgustik – toim) kodulehelt.

Palk ärgu pimestagu

Välisriiki tööle mineja ei tohiks lasta end eksitada kõrgest palgast, sest suurema palgatasemega riikides on ka kaupade ja teenuste hinnad kõrgemad. Seega ei pruugi suurem palk veel tähendada, et oluliselt rohkem raha kätte jääb, pealegi kehtib paljudes riikides astmeline tulumaks.

Madalam maksukoormus võib aga mõnes riigis tähendada avalike teenuste kehvemat kvaliteeti. Mitmed teenused, mis Eestis on tasuta, võivad välisriigis olla tasulised – näiteks Ühendkuningriigis kehtib TV-maks, mis on kohustuslik kõigile.

Välismaale tööle minek ei pruugi, aga võib endas kätkeda ohtusid. Näiteks kasvab rahvusvahelise inimkaubanduse ohvriks langenud inimeste arv pidevalt. Laialdane tööpuudus on inimkaubanduse organiseerijate parim abimees, sest lubadustega kõrgepalgalistest töökohtadest välismaal on halvasti informeeritud inimesi lihtne ahvatleda.

Asjatundjad soovitavad hoiduda eratöövahendusfirmade eest, kes küsivad raha ette. See on ebaseaduslik. Inimkaubanduse vältimise ja ohvriks sattunud inimeste abistamise kohta saab nõu küsida telefonil 660 7320.

Mõnes Euroopa riigis lubavad seadused töötajaid suhteliselt lihtsalt vallandada ja seetõttu on tööandja lahkesti nõus sõlmima tähtajatuid töölepinguid. Teistes riikides on töötaja lahtilaskmine palju keerukam ja seal sõlmitakse töölepingud tihti määratud ajaks, näiteks üheks või kaheks aastaks, mis jätab tööandjale rohkem otsustamisvabadust.

Tööleping võib olla lihtne suuline kokkulepe või keerulisem, trükitud ja mitme osalise allkirju kandev dokument. Kui vähegi võimalik, tuleks hiljemalt teise töönädala lõpuks sõlmida kirjalik tööleping. Tasub ka teada, et töötasu koosneb lisaks töötaja rahakotti jõudvast rahast veel sellele lisanduvatest maksudest, mis on riigiti väga erinevad.

Kui näiteks Eestis on tulumaks kõikidele võrdselt 21 protsenti sissetulekust, siis paljudes teistes riikides sõltub see otseselt sissetuleku suurusest ning võib ulatuda kuni 50 protsendini. Lisaks veel pensioni- ja töötuskindlustus, tööandja tasutavad maksud jm.

Süsteem on kirju ja keeruline ning seetõttu on äärmiselt oluline endale selgeks teha reaalselt töötajani jõudva töötasu suurus. Kindlasti tuleks kohe algul täpsustada, kas lepingus märgitud summa on bruto- või netopalk, milliseid makse tuleb maksta endal ja milliseid maksab tööandja.

Lisaks töötasule peab töölepingus kindlasti kirjas olema ka tööaja pikkus (tundides või päevades), puhkuse pikkus ja tähtajalise töölepingu puhul selle kestus. Lisaks on töölepingusse tavaliselt kirja pandud töötaja tööülesanded, töötaja ja tööandja õigused ja kohustused ning töötajale kehtivad soodustused (näiteks ametiauto, mobiiltelefoni kompensatsioon, lisapuhkus jms).

Sotsiaalkindlustusameti välispensionide ja -toetuste büroo juhataja Evelyn Hallika sõnul on oluline teada sedagi, kuidas toimib sotsiaalkindlustus välismaal töötamise korral. Kui tööandja tasub ka sotsiaal- ja ravikindlustusmakse, on haigestumise korral võimalik saada arstiabi sihtriigi kohalikele elanikele kehtestatud korras.

Paberimajandus olgu korras

Oluline on teada, et sotsiaalmaksu saab korraga tasuda vaid ühte riiki, kust inimene saab siis ka vastavalt kas ravikindlustust, pensioni või muid hüvitisi. Seda, kuhu maksud laekuvad ja millistel alustel, otsustab riik, inimene ei saa seda ise valida.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäe sõnul tuleb enne välismaale tööle minekut kindlasti välja selgitada, kas töötajal tekib seal ka maksukohustus, kas tööandja peab vajalikud maksud palgast kinni või tuleb töötajal need ise tasuda. Kõik töötasu ja maksudega seotud dokumendid tuleb alles hoida, sest ka välisriigis teenitud tulu tuleb hiljem Eestis tingimata deklareerida – ka siis, kui maksud on eelnevalt korralikult tasutud.

Liivamägi soovitab mitte peita pead liiva alla, kui välismaine maksuhaldur seal töötanud inimese hiljem üles otsib, sest maksud on jäänud maksmata – viivitamine võib võlasummat tublisti suurendada.
 

Kommentaar

Allar (35)

ehitaja

Mul on Soomes ehitusel plaatijana töötamisel mitu erinevat kogemust. Olen läinud sinna tööle ka Eesti firma kaudu, kuid see polnud kõige parem kogemus, sest palga kättesaamisega oli kogu aeg probleeme. Tasu sain siis küll rohkem, kui Eestis töötades oleks saanud, kuid vähem kui soomlased.

Nüüd töötan Soome firmas ja nende tingimustel ning olen rahul. Kõik laabub ja mul on ka Soome riigi sotsiaalsed tagatised. Selleks tuli algul päris palju mööda ametiasutusi käia, aga nüüd on kindel tunne.

Enamik objektil töötavatest meestest ongi siin eestlased ja mitme peale üüritakse elamist. Läksin sinna oma onu kutsel, kuna objektil oli lisatööjõudu vaja. Alati ongi hea minna, kui mõni tuttav on ees.

Mina soovitaks küll endal Soomes tööd otsida. Kuna mul on pere Pärnus, käin iga kahe nädala tagant kodus. Tööandja on hästi paindlik ja tuleb alati vastu, kui vaja koju minna. Tööpäevad on tavaliselt kaheksa tundi pikad. Vahel tuleb teha ka kuni kümnetunniseid päevi, aga ületunnid makstakse pooleteisekordselt kinni.

Kui elaksin Tallinnas, siis ehk leiaksin ka kodumaal tööd, aga Pärnus on raske ja ega palk ka see ole, mis võimaldaks näiteks kodus remonti teha. Praegu mõtlen küll Soomes jätkata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles