Kolibakter reostas kaevu

Salvkaev.

FOTO: Henn Soodla

Maaomanik avastas Pihtla vallas Suure Rootsi külas oma kinnistu salvkaevust joogivee reostuse, mida kinnitasid terviseameti võetud veeproovid.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse Saaremaa büroo juhtivinspektor Anneli Vahteri andmeil on salvkaevu joogivesi reostunud coli-laadsete bakteritega, kuid kust täpselt reostus pärineb, on tema sõnul raske öelda, kirjutab Saarte Hääl.

«Kinnistuomanik on arvamusel, et reostus pärineb naaberkinnistult, kus peetakse lihaveiseid,» vahendas Vahter, lisades, et kõrvalkinnistul loomapidamist kontrollinud keskkonnakaitseinspektorid rikkumist tuvastanud ei ole.

«Ei saa välistada seda, et reostus ei pärine oma kinnistutelt, kus on reovee imbväljak, samuti kogumiskaev,» lausus Vahter, lisades, et kuna tegemist on salvkaevuga, on reostumise võimalus suurem kui puurkaevul. Kinnistuomaniku sõnul on tegemist ca 100-aastase kaevuga, mis saab oma vee pinnalähedastest põhjaveekihtidest.

«Suure-Rootsi küla on väga mereäärne maa- ala ja seega ei ole seal vett kaitsvat pinnast,» märkis terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. «Teiste kaevude vee kvaliteedi kohta on teada, et samas külas oleval majutusettevõttel on sügavam puurkaev ja tema vesi on korras.»

Peremehe sõnul tühjendas ta šahtkaevu, puhastas ja desinfitseeris, mille tulemusena vee kvaliteet paranes.

Vahteri andmeil võivad kaevuveel potentsiaalseteks reostusallikateks olla sõnnikuhoidlad, reovee imbväljakud, vanad kogumiskaevud, mille lekkekindlust pole kontrollitud, prügikonteinerid jms.

Saluri lisas, et iga puurkaevu omanik peaks ise vähemalt kord aastas uurima oma kaevuvee seisundit ja tellima joogiks tarbitava vee mikrobioloogilised analüüsid, et veenduda oma kaevuvee ohutuses.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles