Kuidas tagastada defektne toode?

, advokaat
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tauno Tark
Tauno Tark Foto: Erakogu

Elus tuleb ikka  ette olukordi, kus pärast toote või seadme ostmist avastatakse sellel mõni puudus. Praktikas on tekitanud vaidlusi olukorrad, kus säärase tehingu puhul keelduvad müüjad asja näiteks parandamast või asendamast ettekäändel, et pretensioon on esitatud puudulikult vormi- või sisunõuete rikkumise tõttu. Sellised väited võivad osutuda aga alusetuks, kirjutab advokaat Tauno Tark.

Ostjal oleks hea meeles pidada, et isegi kui müüja on tõrges ning keeldub asja parandamast või asendamast, võib sellises olukorras õigus olla siiski defektse toote saajal. Esmalt tuleb meeles pidada, et majandus- ja kutsetegevuses tehtud tehingu puhul on erinevalt tarbijatevahelistest suhetest seadusega ette nähtud kohustus lasta ostetud asi viivitamatult üle vaadata või teha seda ise pärast kauba kättesaamist. 

Juhul kui ostja avastab, et talle tarnitud toode on defektiga või ei vasta mingis muus aspektis kokkulepitud tingimustele, tuleb sellest müüjale mõistliku aja jooksul teada anda. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus müüja väidab pärast mõningase aja möödumist ning vaidlemist, et kuna ostja pole oma pretensioonis tarnitud asja puudust piisavalt täpselt kirjeldanud, ei ole müüja enam kohustatud omalt poolt ostja heaks midagi tegema. Seadus näeb tõepoolest majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostjale ette kohustuse kirjeldada lepingule mittevastavust «piisavalt täpselt».

Kuigi sõnastus «piisavalt täpne kirjeldus» võib vaidluse korral anda vastaspooltele võimaluse seda kriteeriumi endale soodsas suunas tõlgendada, tuleks lähtuda siiski seaduse eesmärgist. Juhul kui eelneva kohta pole pooltevahelises lepingus kindlaid reegleid ette nähtud, võib vastav tahteavaldus teoreetiliselt olla kasvõi suuline. Selle sisu piisavust tuleks hinnata lähtuvalt müügilepingu pooltest (nt mis vormis ja sisus on varasem suhtlus toimunud) ning konkreetsest tehingu objektist.

Autor toetab seisukohta, et seaduse mõtte kohaselt ei ole puudusest teatamisel vajalik selle põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine määral, mis on tuvastatav välisel vaatlusel. Lepingutingimustele mittevastava toote tarnimise puhul on oluline, et müüja oleks probleemist kui sellisest teadlik ning saaks sellest aru määral, mis annaks ka talle võimaluse oma õigusi kaitsta ning probleemile võimalikult kiire lahendus leida. Kõige eelneva kontekstis on oluline aga silmas pidada, et iga (kohtu)vaidluse puhul on oma seisukohtade põhjendamiseks vajalik esitada tõendeid ning nt suulist pretensiooni (kui see pole jäädvustatud) võib hiljem olla siiski keeruline tõendada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles