Gastroenteroloog Riina Salupere sõnul on kõige suurem risk haigestuda jämesoolevähki neil, kel on perekonnas geenimuutus. Samuti neil, kel on põletikuline soolehaigus.
Keda ohustab jämesoolevähk?
10. oktoober 2014, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige suurem jämesoolevähi tekkerisk on nendel, kel on perekonnas geenimuutus. Tõenäosus, et nendel inimestel tekib soolevähk, on kuni 100 protsenti,» rääkis Salupere. Samas on enam kui 700st iga-aastasest uuest soolevähi juhust päriliku geenimuutusega patsientide arv suhteliselt väike, sest nende puhul on sõeluuringu põhimõtted täpselt kokku lepitud ja Salupere hinnangul töötab see Eestis väga hästi, kirjutab kliinik.ee.
Teine suur grupp, kel on kõrge jämesoolevähi tekkerisk, on need, kel on põletikuline soolehaigus – haavandiline koliit või Crohni tõbi. Sellisel juhul on jämesoolevähi tekkerisk umbes 30 protsenti, aga ka nende inimeste puhul on skriinimine Salupere sõnul täpselt kokku lepitud.
«Viimane ja võib-olla kõige tähtsam grupp on üle 50-aastased inimesed, kellel ei ole ühtegi riskihaigust,» ütles Salupere. Populatsioonipõhine risk on umbes 5 protsenti.
Tohter selgitas, et soolevähi tekkele eelneb limaskesta muutus ja üldjuhul on selleks muutuseks polüüp ehk healoomuline limaskestast väljaulatuv kasvaja. Samuti tuleb kõiki hiljuti tekkinud ja kiiresti mittemööduvaid soolestiku normaalsest tegevusest kõrvalekalduvaid kaebusi, nagu näiteks vere ja/või limaeritust, hootiseid kõhuvalusid ja häirunud sooletühjenemist, kaaluda ka soolekasvajate vaatevinklist.