Tööandja seatud piiranguid murrab iga kümnes eestlane
10. oktoober 2014, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeste kasvav mobiilsete seadmete kasutamine võib kujutada ohtu nende tööandjate infoturbele. Seetõttu on mitmed ettevõtted seadnud töötajatele piiranguid, mida on võimalik aga eirata.
78 protsenti eestlastest kasutab nii tööks kui ka isiklikuks tarbeks sama nutitelefoni, tundmata enda ettevõtte IT-turvalisuse eeskirja, selgus Samsungi ja turu-uuringufirma GfK poolt Baltimaades läbi viidud uuringust.
Samsung Electronics Baltics ärisuuna müügijuhi Martin Sarapi sõnul kasutab suurem osa töötajatest sama seadet nii tööks kui isiklikeks toiminguteks enda initsiatiivil, kuid see võib kujutada ohtu nende tööandjate infosüsteemidele. «Töötajate isiklikud mobiiltelefonid, tahvel- ja sülearvutid on ettevõtete jaoks n-ö «hall tsoon», mille tööks kasutamisega kaasnevaid riske ei ole veel piisavalt teadvustatud,» ütles Sarap.
Uuringu tulemused näitavad, et hoolimata võimalikest turvalisuse riskidest, toob tehnoloogiaga kaasnev vabadus töötajate hinnangul ettevõttele kasu. Ligi pooled eestlastest, lätlastest ja leedulastest arvavad, et sama seadme kasutamisest tulenev mobiilsus ja ligipääs töömaterjalidele muudab neid produktiivsemaks.
«Iseenesest on see põnev, et töötajad tahavad pidevat ligipääsu töömaterjalidele ka distantsilt, sest see annab neile suurema vabaduse planeerida enda aega, trajektoore ja tegelikult suurendab nende rahulolu töökohaga,» kommenteeris Gfk Eesti divisjoni juht Jana Bruns.
«Samas on uuringu tulemused omamoodi meeldetuletus nii tööandjatele kui töötajatele, et ettevõtte andmetesse peab suhtuma piisava ettevaatusega ja neid kaitsma,» lisas ta.
Samuti selgus uuringust, et IT-riskide ennetamisel on mitmed ettevõtted pidanud lahenduseks pigem töötajatele piirangute kehtestamist kui enda süsteemide turvalisemaks muutmist. 20 protsenti eestlastest ning 30 protsenti lätlastest ja leedulastest vastas, et tööandja piirab nende ligipääsu teatud lehekülgedele ja programmidele (Facebook jt suhtluskanalid).
«Piirangud ei ole üldjuhul lahenduseks, kes tahab, leiab võimaluse neid eirata ja piirangud eemaldada,» märkis BDA Consulting partner ja vanemkonsultant Elmo Puidet uuringu esitlusel.
Tema sõnul murrab Eestis oma tööandja seatud piiranguid iga kümnes inimene, Lätis ja Leedus peaaegu iga viies. «Antud juhul oleks lahendus alustada ettevõtte infoturbe tugevdamisest,» nentis Puidet.
Uuringu tulemused näitavad, et ka töötajad ise ei kaitse oma seadmeid piisavalt. Kuigi nutitelefon on levinuim tööd ja eraelu ühendav seade, kasutab vaid 62 protsenti inimestest sellel mingisugust kaitsemehhanismi, tavapäraselt parooli.
Samas tunnistasid enam kui pooled vastanutest, et jagavad oma tööga seotud seadmeid ka teiste kasutajatega, peamiselt partneri, abikaasa või lastega, mis tähendab, et seadmes olevad andmed on ka neile kättesaadavad.
Sarap pidas lahenduseks andmete krüpteerimist ja parooliga kaitstust.
Uuring viidi läbi CAWI veebiküsitlusmeetodit kasutades. Uuringus osales 1669 inimest kolmest Balti riigist.