Miks pole hommikune klaas mahla parim mõte?

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kui arvad, et hommikune klaas apelsinimahla on väga tervislik vitamiiniallikas, ei pruugi see päris nii olla. Ajakirjas Appetite avaldatud uuringu kohaselt võib sagedane puuviljamahla tarbimine viia kõrgema vererõhuni, suurendades omakorda südamehaiguste ja ajurabanduse riski.

Mida rohkem puuviljamahla inimesed jõid, seda kõrgem oli nende vereõrhk, näitas uuring.

Et karastusjookide halb mõju vererõhule ja südametervisele on paljudes uuringutes tõestust leidnud, tahtsid Austraalia teadlased teada, kas sarnane mõju võib olla ka puuviljamahlal.

Ehkki puuviljamahla peetakse tervislikuks, kuna see ei sisalda lisatud suhkrut ning on vitamiinirikas, sisaldab ta palju puuviljasuhkrut. Kiudainete puudumise tõttu, mida saaks terveid puuvilju süües, võib aga mahla korraga päris suures koguses juua, ilma et kõht seejuures täis saaks.

Uuringu tarbeks küsisid teadlased 160 terve täiskasvanu käest nende toitumisharjumuste kohta viimase aasta jooksul, eriti selle kohta, kui tihti nad mahla tarbisid. Seejärel kontrollisid teadlased osalejate vererõhku. Nad leidsid, et neil, kes tarbisid iga päev puuviljamahla, oli märkimisväärselt sagedamini kõrgem vererõhk kui neil, kes jõid mahla enda sõnul aeg-ajalt või harva.

Teadlased arvavad, et puuviljamahla igapäevane tarbimine võib olla kõrgema vererõhuga otseselt seotud. Samas oli uuringu valim väga väike ja lisaks ei tõesta ta põhjuslikku seost mahla ja kõrgema vererõhu vahel, vaid pelgalt viitab sellise seose võimalikkusele. Siiski tasub mahla joomisega just selle kõrge suhkrusisalduse tõttu piiri pidada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles