Rahahädas riik läheb inimeste rahakoti kallale

FOTO: Pm

Paljusid Eesti elanikke ootab ees ränk toasooja hinna tõus, sest riik otsustas riigikassa täitmiseks tõsta õlikateldes kasutatava diislikütuse aktsiisi.

«Kes siiani kasutas punast kütust (erimärgistatud kergkütteõli – H. R.), hakkavad 1. jaanuarist kasutama sinist (erimärgistatud diislikütust – H. R.), mingit vahet ja ebamugavust sellega ei kaasne,» ütles rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees.

Erimärgilist diislikütust võib kasutada 1. maini ja pärast seda kuupäeva tuleb sellest vabaneda. «Kui on tegu väga väikse kogusega, alla 100 liitri, on võimalik aktsiisvahe kinni maksta ja see jääb tarbimiseks,» rääkis Lelumees.

Küsimusele, mis saab juhul, kui külmal talvel tuleb diislikütust juurde tellida ja kõike ei jõuta 1. maiks ära kasutada, vastas Lelumees, et inimene ise saab küttevajadust küllaltki täpselt prognoosida.

«Tavapärasest külmema talve korral tellib inimene vajadusel väiksemaid koguseid juurde ja pärast 1. maid on eriotstarbelise diisli kasutamine kütmiseks keelatud,» ütles ametnik. Kas selliseid majapidamisi tuleb maksuamet kontrollima, jääb ameti enda otsustada.

Üle sajaliitriselt jäägilt riik aktsiisi vahe maksmist ei luba, sest see raskendaks oluliselt kontrolli kütuse sihtotstarbelise kasutamise üle. Ülejääv kütus tuleb võõrandada kütusemüüjale või aktsiisilaopidajale.

Kuigi meedias levivad väited, nagu kohustaks riik inimesi õliküttekatlaid välja vahetama, kinnitas Lelumees, et seda sundust ei ole. «Te võite kasutada diislikütust, aga selle aktsiis tõuseb tavadiisliga samale tasemele,» selgitas Lelumees.

Keskmiselt peaks sel juhul kütmine minema 38 protsenti kallimaks. «Vaevalt et neid inimesi väga palju on, kes on nõus sellise aktsiisi korral diisliga katelt kütma,» möönis Lelumees.

Toasooja sellisel kallinemisel on väga lihtne põhjus. «Eks see otsus eelarve täitmise eesmärgil tehti, ega muud põhjendust oskagi välja tuua,» ütles Lelumees.

Järgmisel aastal peaks riigieelarve tänu toasooja kallinemisele teisel poolaastal saama juurde 7,8 miljonit, 2016. aastal 13 miljonit. «Edaspidi on prognoositav aktsiisi tõstmise mõju vähenemine, sest suur osa inimestest läheb ilmselt üle muudele kütteliikidele,» arvas ametnik.

Kui paljusid selline ränk hinnatõus ees ootab, ei osanud Lelumees täpselt öelda. Ehitusregistri andmetel kasutatakse õlikütet ligi pooltes keskmisest suuremates eramajades (üldpinnaga üle 200 m²). Kokku on ehitusregistris õliküttel olevana märgitud ligemale 2000 väikeelamut, selliseid kortermaju on registri kohaselt umbes 200.

«Ehitusregistri andmed ei pruugi olla päris täpsed, sest eriti eramajade puhul on hoonete küttesüsteeme asendatud tihti ilma kohalikku omavalitsust sellest teavitamata ning muudatused ei pruugi olla kajastatud ka ehitusregistris,» arvas Lelumees.

Riik soovitab õliküttekatelde omanikel kaaluda küttekolde väljavahetamist kas pelleti-, ahju-, maakütte vastu, kuid see toob kaasa täiendavaid suuri kulutusi.

«Eks isegi siis, kui riik maksab osa investeeringust kinni, eeldab see inimeselt ikkagi teatavat investeerimisvõimekust,» ütles Lelumees.

Plaanide kohaselt peaks Kredex hakkama selleks toetust maksma ja kavandatava määruse eelnõu kohaselt võib inimene saada küttesüsteemi ümberehitamiseks toetust kuni 40 protsenti ja mitte üle 4000 euro. Inimese enda kanda jääb 60 protsenti väljaminekust.

Eile teatas Eesti Linnade Liidu juhatus, et tegu on eluvõõra seadusemuudatusega ning liit soovib, et nende sätete jõustumine lükatakse edasi.

Liit teeb ettepaneku pikendada erimärgistatud vedelkütuse kütmiseks lubamise tähtaega 1. juulini 2018, sest praegu sätestatud tähtaeg kuni 2015. aasta maini on ümberehituste vajadust ja ühekordseid kulusid arvestades ebareaalselt lühike.

Kohila vallavanema Heiki Hepneri (IRL) sõnul on tegemist küündimatult koostatud seadusemuudatusega. «Kui ei küsita erinevate osapoolte arvamust, siis sünnivadki seadused, mis on täiesti eluvõõrad ja ootavad edasilükkamist,» ütleb Hepner.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus võeti riigikogus vastu 1. juulil 2014.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles