Õiguskantsler: toasooja kallinemine oli piisavalt ette teada

Paljude eramajade küttearved kasvavad märgatavalt.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Kütteõli kallinemise tõttu õiguskantsleri poole pöördunud korteriühistu sai vastuse, et riik jättis inimestele piisavalt aega hinnatõusuga kohanemiseks. Samuti pole riik millegi vastu eksinud, kui laeva- ja rongifirmadele kütuse kallinemisest tekkivad lisakulud kaetakse, kuid majaomanikud peavad ise sellega toime tulema.

«Teie vaidlustatud muudatused/…/  omavad kindlasti märkimisväärset mõju kõikidele nendele isikutele, keda need puudutavad. Samas tuleb märkida, et muudatustega kohanemiseks jäetud aeg on vaidlusalusel juhtumil suhteliselt pikk,» seisab õiguskantsleri asetäitja-nõuniku Hent Kalmo vastuses.

Kalmo selgitab, et kuna riigikogu võttis vastu aktsiisimäärasid muutva seaduse 1. juulil ja see  jõustub järgmise aasta 1. mail, siis on vahepeal 10 kuud aega. «Leian, et isegi arvestades muudatuste tõsidust, on selline vacatio legis (ajavahemik, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele – toim) mõistlik,» seisab vastuses.

Kalmo sõnul tuleb arvestada ka sellega, et muudatuste täielikku mõju saavad inimesed suure tõenäosusega tunda alles alates 2015.–2016. a kütteperioodi algusest, st sügisel 2015. «Nii võib öelda, et seadusandja on jätnud inimestele muudatusega kohanemiseks aega veidi üle aasta,» leidis õiguskantsleri kohusetäitja.

Samuti ei nõustu Kalmo  seisukohaga, et seadusandja on käitunud nende isikute suhtes, kes «soetasid või ehitasid endale kas elamiseks või ettevõtluse tarbeks hooned õliküttel (kerge kütteõli ja erimärgistatud diislikütus)», äärmiselt sõnamurdlikult. «Leian, et seadusega ei ole kunagi antud erimärgistatud vedelkütuseid kütteainena kasutavatele isikutele subjektiivset õigust loota, et need kütuste liigid püsivad, need jäävad odavateks ja et valdkonnad, kus neid on lubatud kasutada, ei muutu,» seisab vastuses. Lisaks ei sätesta ükski seadus tähtaega, mille jooksul on erimärgistatud vedelkütuseid lubatud kütmiseks kasutada.

Poliitiline tahe

Korteriühistu leidis, et riigikogu poolt vastuvõetud seadus on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, sest reisijateveoga tegelevatele ettevõtjatele (raudtee ja laevandus) katab riik seaduste muutmise seadusest tulenevatest muudatustest tingitud kütuse hinna tõusuga kaasnevad kulud täielikult riigieelarvest. Nendele ettevõtjatele ja leibkondadele, kes kasutavad erimärgistatud vedelkütuseid kütmiseks ja kes samuti peavad kandma seadusemuudatusest tulenevalt kulusid, riik sellist toetust ei taga.

«Mõistan, et seadusandja soov kompenseerida riigieelarvest muudatustest tingitud kulud ainult osale muudatustest puudutatud isikutest võib tekitada meelehärmi. Samas ei saa minu hinnangul seda seadusandjale praegusel juhul ette heita,» kirjutab Kalmo. Ta selgitab, et avalduses kirjeldatud kulude kompenseerimise puhul on tegemist seadusandja poliitilistest eesmärkidest lähtuvalt ettevõtjatele antava soodustusega. «Sedalaadi soodustuste andmisel on seadusandjal aga küllaltki lai otsustusõigus selles osas, keda ja millistel tingimustel eelistada.»

Sellise kompensatsiooniga aga soovib seadusandja vältida olukorda, et muudatusega kaasneb reisijateveoteenuse hinna tõus. Ta toob näite, et ilma sellise kompensatsioonita kasvaks rongipiletihind viiendiku võrra.

 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul oleks selline hinnatõus «ilmselgelt rohkem, kui turg kannataks, arvestades, et 2014. aasta algusest juba tõusid piletihinnad.

«Seega omab seadusandja otsus pakkuda reisijateveoga tegelevatele ettevõtjatele Teie avalduses kirjeldatud soodustust küllaltki laia kandepinda, mõjutades tarbijatele osutatavate olulise reisijateveoteenuse hindu ning Eesti majanduse ühe haru – transpordi – arengut tervikuna,» seisab vastuses.

Õiguskantsleri poole pöördunud Lagedi korteriühistu hinnangul ei vasta riigikogus 1. juulil vastu võetud aktsiise muutev seadus  põhiseadusele, sest nende muudatustega kaasneb erimärgistatud vedelkütust hoone kütmiseks ning sooja vee saamiseks kasutanud leibkondadele ja ettevõtjatele ligi 40-protsendiline küttekulude tõus.

Samuti leidis pöörduja, et muudatuste tegemisel on seadusandja käitunud inimeste suhtes sõnamurdlikult, sest ei ole jätnud leibkondadele ja ettevõtjatele piisavalt aega, et nad saaksid selliste oluliste muudatustega mõistlikult kohaneda. Ka on seadusandja pöörduja hinnangul eksinud õiguskindluse põhimõtte vastu ning nende muudatuste tegemisel rikkus seadusandja ka võrdse kohtlemise põhimõtet.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles