Elron kaalub rongide juurdeostmist

Elroni juhatuse esimehe Andrus Ossipi sõnul pole ka uuel aastal pääsu rongipiletite kallinemisest – siht on hoida piletihind bussi omaga samal tasemel.

FOTO: Liis Treimann

Rongireisijate arvu plahvatuslik kasv on pannud Elroni kaaluma rongipargi suurendamist, kuid ilma riigi toeta ettevõte uusi ronge soetada ei jaksa.

«Õige on öelda, et me analüüsime praegu, kas uusi ronge on vaja, ja ma arvan, et selle aasta lõpus oleme põhimõtteliselt kokku leppinud, millised meie soovid on,» rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip.

Kui 2007. aastal otsustati Eesti rongipark välja vahetada, siis osteti Ossipi sõnul rongid, arvestades toonaseid võimalusi. «Nüüd on reisijate arv kasvanud, me ise oleme ka rikkamaks saanud, et teha järgmisi samme,» rääkis Elroni juht.

Kuigi võimalikust uute rongide tellimisest rääkides oli Ossip kidakeelne, möönis ta, et ühe võimalusena kaalutakse lisavagunite tellimist, nii et mõningaid ronge saaks pikemaks teha. «Nende kasutamine on limiteeritud, sest neljaseid (neljast vagunist koosnevaid ronge – toim) pikemaks teha ei saa, kaheseid aga on kõige lihtsam pikendada,» selgitas ta. Üks lisavagun maksab 1,2 miljonit eurot ja kätte saaks selle kaks aastat pärast tellimuse esitamist.

«Reaalses elus, kui me tuleme selle juurde, et kogu opereerimine on põhimõttel dotatsioon 70 ja piletitulu 30 protsenti, siis te saate isegi aru, et Elron seda oma vahenditest ei tee, ja eks nüüd ongi küsimus, kui rikas riik on,» sõnas Ossip.

Kasv pole lõputu

Tuleva aasta alguses, kui on valmis täpsem analüüs tänavusest reisijate arvust ja selle võimalikust muutumisest tulevikus, on Elronil kavas välja tulla oma ettepanekutega, kuidas rongiparki muuta. «Natukene vara on praegu spekuleerida, kas juurde oleks vaja uusi ronge või vaguneid,» toonitas Ossip.

Kuigi tänavu kasvas rongireisijate arv 50 protsenti, ei ole Elroni juhi sõnul selline kasv Eesti rahvastiku muutumist vaadates pikas perspektiivis reaalne. «Me ei saa kõiki inimesi autost rongi,» oli Ossip veendunud.

Elroni müügi- ja arendusjuhi Ronnie Kongo sõnul on praegu väga selge vajadus kiire transpordi järele Tallinna lähiümbruses. Riikliku transpordi arengukava järgi on aga prioriteediks kiire ühendus suuremate linnade, nagu näiteks Tallinna ja Tartu vahel. Reisijate arv võiks Elroni arvates edaspidi veelgi kasvada Viljandi, Rapla, aga ka Tartu liinil. «Kui raudtee olukord lubaks senise 80 km/h asemel Pärnusse sõita 140 km/h, siis ka sellel liinil,» arvas Kongo.

Tänavu on kõige enam kasvanud, lausa kahekordistunud reisijate arv lääne poole sõitvates elektrirongides, aga ka Tartu ja Narva liinil on kasv olnud enam kui 50 protsenti. Kõige vähem on reisijaid juurde saadud edela ehk Pärnu ja Viljandi liinilt. Samas tunnistavad Elroni juhid, et selle suuna arendamisega on seni ka kõige vähem vaeva nähtud.

«Teistele suundadele oleme panustanud ja seal me ei tee muudatusi põhimõtteliselt rohkem kui komakoha jagu, aga 2015/2016. aasta sõiduplaanides hakkame rohkem panustama edela suunale,» lubas Ossip. Nii on kavas lisada Rapla ronge.

Põhimõttelise muudatusena on kavas lõpetada olukord, kus Pärnusse sõitmiseks tuleb Lelles ümber istuda. «Tallinnast väljub rong, mis on haakes – üks osa rongist läheb Viljandi peale ja teine osa sõidab Pärnusse ja tagasi tulles haagitakse need taas kokku,» selgitas Ossip. Tema sõnul on Elronile lubatud, et järgmise aasta jooksul tekib Lelles võimalus ronge liita. «Praegu on nii, et kui kaks rongi tulevad ja inimesed on sees, siis me võime need lahti ühendada, aga kokku panna ei tohi,» ütles Ossip.

Küsimuse peale, miks ei võiks kahevaguniline Pärnu rong juba täna sõita otse Tallinna välja, millega tekiks edela suunal üks rong juurde, vastas Kongo, et sel suunal on raudtee läbilaskevõime piiratud. «Kui me tahame midagi lisada, siis see suure tõenäosusega tingib kõikide teiste väljumiste muudatuse, sest tegu on ühesuunalise raudteega, kus möödasõit on võimalik vaid teatud jaamades,» selgitas Ossip.

Ta lisas, et Balti jaamas on tipptunni ajal juba praegu nii palju ronge, et sinna ei ole võimalik midagi juurde saata. «Balti jaama pääsemiseks on rong vaja panna haakesse,» kinnitas Ossip. Kuigi meedias on sageli juttu Elroni ülerahvastatud rongidega, kinnitavad juhid, et tegelikult puudutab see probleem umbes kümmet protsenti nädala jooksul toimuvatest väljumistest. Näiteks edela suunal on selliseid reise neli, lisaks mõned väljumised Tartu liinil.

«Kui inimene sõidab Liivalt Kohilasse 20 minutit ja 20 inimest kogu rongi peale seisab püsti, siis see ei ole maailma lõpp, aga kui inimene peab kuni Raplani seisma kitsastes tingimustes püsti, siis seda me normaalseks ei pea,» ütles Elroni müügijuht ja lubas, et firma leiab mingi lahenduse.

Ossipi sõnul on neil paar lahendusvarianti kaalumisel, kuid neid tuleb kooskõlastada Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuriga. «Üks võimalus on haakeid ümber mängida, teine on panna tipptunni lähedale täiendavaid väljumisi juurde, et reisijate arv võiks hajuda,» rääkis Ossip. Edela suunal on tema sõnul selliseid aegu, kus kahe rongi vahe on piisavalt suur.

Dotatsiooni osakaal püsib

«Kui me räägime täiendavast rongiliinist, siis ma olen nagu papagoi, kes kordab teatud asju. Aga iga liini lisamine tähendab, et 70 protsenti on dotatsioon ja 30 protsenti on piletitulu, ehk me igal juhul oleme sunnitud oma kulusid kasvatama ja me peame saama oma kuludele tellija (riik – toim) käest katte,» rääkis Ossip. Ta lisas, et Elron ei saa töötada kahjumiga ning panna riiki lihtsalt selle fakti ette. «Sellist rongiliini, mis ära tasuks, Eestis ei ole,» toonitas Ossip.

Kui raudteed haldavatelt firmadelt on saadud kinnitus, et üks rong mahub veel sõitma, siis peab Elron saama ka riigilt kinnituse, et kasvavate kulude katteks on olemas toetus. «Kui me saame ka finantseerimise poole korda, siis alles saab rong startida,» selgitas Ossip.

Kui aasta alguses avaldas Elroni toonane nõukogu esimees Toivo Promm lootust, et piletitulu osakaal võiks kasvada 40 protsendini, siis praegu peab Elron realistlikuks, et suhe 70 protsenti dotatsiooni ja 30 protsenti piletitulu säiliks. «On ju teada, et kaubavedude maht on langenud ja raudteel tuleb infrastruktuuritasude metoodika üle vaadata, ning meie jaoks saab see olla vaid ühes suunas – me hakkame rohkem maksma,» rääkis Ossip.

Ta lisas, et küsimus saab olla vaid selles, kui palju enam. «Kuni seda selgust pole, ei saa me ka väita, et tahaksime dotat­siooni osa vähenemist. Pigem on küsimus selles, kas see võiks veelgi kasvada,» arvas Elro­ni juht.

Rongireisija jaoks tähendab see ilmselt uut hinnatõusu, kuigi tänavu on piletid juba kaks korda kallinenud. «Vajadus piletihindade korrigeerimiseks kindlasti on ja üks kord aastas hinnad suure tõenäosusega muutuvad,» ütles Ossip. Ta lisas, et Elron on võtnud sihiks hoida rongipileti hinda bussi omaga samal tasemel. «Praegu on need pisut madalamad,» tõdes ta.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles