Kõige ohutum on äikese ajal viibida autos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ohtlik on viibida äikese ajal autos, puu all, avamaastikul? Kõige ohutum on äikese ajal viibida autos, nentis Eesti Äikesevaatlejate Võrgu koordinaator Sven-Erik Enno.
«Auto on äikese ajal üks kõige ohutumaid kohti üldse,» kirjutas Enno ajakirjas Horisont.. «Auto käitub nn. Faraday puurina: elektronid ei saa tungida metallkarkassi sisse ja laengud «libisevad» turvaliselt mööda autokere välispinda. Internetist võib vähese vaevaga leida videosid sellest, kuidas välk tabab sõidu ajal kapotti, kuid peale sädemetepilve ei juhtu midagi. Faraday puurina käituvad veel lennuk, mikrolaineahi ja isegi kott, mis on ääristatud alumiiniumfooliumiga, kuid mitte rong - seal on äikese ajal siiski ohtlik olla ja on teada surmajuhtumeid.»
Äikesevihma ajal ei tohi minna varju puude alla
Äikesevihma ajal ei tohi minna varju puude alla, eriti ohtlik on olla lehtpuude all, kuna väikese maandustakistuse tõttu tabab välk neid sagedasti.
Üksikud suured puud või puud lagendiku servas tõmbavad väga hästi välku ligi. Madal tihe võsa või paari-kolme meetrine tihnik aga on suhteliselt ohutu.
Välk otsib lühimat teed maapealse kontaktini ning ta saab selle tabades kõrgeimat objekti, mis maaga ühenduses on.
Erinevad uurijad on püüdnud järjestada puid, kuhu välk sagedamini sisse lööb. Paljudes uuringutes tuuakse välja tammed ja nendest tasuks sellepärast eriti eemale hoida
Äikese ajal lõket teha ei tohi
Äikeseküsitlus on näidanud, et üsna palju inimesed ei tea, et lõkke tegemine äikese ajal võib-olla väga ohtlik. Põhjus on selles, et suitsusammas on laetud osakesi täis ja nii moodustub justkui piksevarras. Siiski ei tohiks seda aspekti üle tähtsustada, sest välk ei pruugi ikkagi tabada suitsusammast. Kuid kindlasti tuleb äikese korral tule tegemist vältida.
Ära mine äikese ajal ujuma
Ujumine on äikese ajal väga ohtlik, eriti tiikides, väikestes järvedes ja jõgedes, sest neil veekogudel on väiksem lainetus ja üksik peanupp soodsam laengute kogunemiseks. Need veekogud on ka üsna väikesed ja kui välk lööb vette, on laengu kontsentratsioon ilmselt suurem. Seega on meres ujumine veekogu suurema mahu ja tugevama lainetuse tõttu küll ohutum, ent see ei tähenda, et äikesega oleks arukas merre ujuma minna. Pealegi levib vees ohtlik pinge kaugemale kui pinnases.
Kõige ohtlikum pinnas välgutabamuste poolest on liivakas ja savikas pinnas. Viimasel juhul on põhjus selleski, et savi seob väga hästi vett ja on seetõttu niiske või märg; esimesel juhul selles, et veekogude läheduses on liiv niiske. Fulguriite ehk piksenooli on sageli leitud randadest ja liivastelt aladelt, näiteks luidetelt.