«Kas töövestlusel tuleks vastata isiklikku elu puudutavatele küsimustele? Minult küsiti, kas mul on pere ja lapsed. Hakkasin hiljem mõtlema, kas tööandjal on õigus seda üldse küsida või võiksin keelduda sellele vastamast, sest see ei oleks puudutanud ju otseselt mu tööd,» kirjutas lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Töölepingu seaduse §11 kohaselt ei või tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades (sh töövestlusel) nõuda tööle kandideerija andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Õigustatud huvi tuleb hinnata lähtuvalt konkreetsest töösuhtest ja täidetava ametikoha nõuetest. Nõuded ametikoha suhtes võivad lisaks seadustele ja töölepingule tuleneda ka näiteks kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ning käitumiskoodeksitest.
Huvi pole õigustatud küsimuste puhul, mis käsitlevad ebaproportsionaalselt tööle kandideerija eraelu või mis ei ole seotud sobivuse hindamisega pakutavale töökohale. Tööandjal puudub üldjuhul õigus küsida informatsiooni pereplaneerimise, sh lapsesaamise kavatsuste, religioossete või poliitiliste vaadete, seksuaalse orientatsiooni, veendumuste, tervise jms kohta.
Kui tööle kandideerijas tekib kahtlus, et küsimus ei ole asjakohane või see tekitab temas ebamugavust, võib paluda tööandjalt põhjendust, kuidas seondub küsimus ametikoha nõuetega. Eraelu puudutavad küsimused, mis ei ole tulevase töö seisukohast vajalikud, on seadusvastased ning tööle kandideerija võib nendele vastamisest keelduda.
Täiendab võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi ei või tööandja nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud inimeselt andmeid raseduse, sünnitamise, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või mõne muu soolise kuuluvusega seotud asjaolu kohta.