Väga heast toidust jääb restoranide tippu jõudmiseks väheks

Tippkoka toit näeb välja kui kunstiteos.

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Väga heast toidust enam ei piisa, et olla Eesti parimate restoranide seas, esimeste sekka pääsemiseks on vaja ka suurepärast miljööd ja teenindust.

«Sel aastal võis täheldada tendentsi, et hea restoran ei ole enam ainult toit, vaid söögist, joogist, teenindusest ja miljööst koosnev tervik,» rääkis Eesti parimate söögikohtade valimist korraldanud Aivar Hanson. Ta rõhutas, et just nende nelja näitaja koosmõju on elamuse saamiseks väga oluline.  «Restoranid on rohkem valmis kui iial varem elamust pakkuma ja töötavad selle nimel,» kinnitas ta.

Tänavu saidki neli kõige kõrgemale jõudnud restorani - Alexander (Pädaste mõis), Horisont, Noa Peakoka Saal ja Tchaikovsky – toidu eest võrdselt punkte ning otsustavaks said jookide, teeninduse ja miljöö eest antud hinded.

Rääkides restoranide poolt pakutava tasemest üldse tõdes Hanson, et see on läinud üldiselt paremaks. Kui varem arendasid Eesti toidukultuuri edasi neli- viis restorani, siis tänavu läheneb selliste söögikohtade arv paarikümnele. Ka on juurde tulnud mitmeid omanäolisi peakokki.

«Kui räägime tabeli keskmisest ja alumisest osast,  siis toidupunktide summa algab 22, eelmisel aastal oli see 19. Nii et toit on paremaks läinud,» kinnitas ta. Samas on Hansoni sõnul ka neid kohti, mis said seekord vähem punkte.  Hansoni sõnul ei tähenda see seda, et toitude tase oleks langenud. «Nende kontseptsioon  on väga paigas ja nad ei ole teinud mingeid muudatusi ehk nemad ei ole arenenud, samas kui teised on järgi jõudnud või isegi mööda läinud,» tõdes ta. «See, mis oli eelmisel aastal väga hea, on tänavu lihtsalt hea,» lisas ta.

Küll aga on väga suur areng toimunud magustoidu vallas. «See on tõeline ime, sest paar aastat tagasi me nägime ainult crem brüleed, šokolaadi fondante, -kooki ja jäätist ning oligi loetelu läbi ning selline loetelu kordus restoranist restorani,» rääkis Hanson. Ka on paremaks muutunud pakutav joogivalik.

Tänavu on paremate söögikohtade seas ka mitu kalarestorani. «Mõne aasta eest Eesti kalur müüs oma saagi Saksamaa ülesostjale, kes selle siia tagasi tõi, aga nüüd on meil tubli firma Kalamajakas, kes pöörab tähelepanu, et Eesti järvede, merede kalad oleksid olemas,» rääkis Hanson. Samas tunnistas ta, et kalavalik võiks olla siiski veelgi suurem. «Lõhe ja forelli kõrval on meil nüüd ka koha ja siig olemas, räime ja turska näeb ka mõnel pool, aga valik võiks olla parem,» arvas Hanson.

Eesti restoranide klient muutub Hansoni hinnangul järjest targemaks ja kvaliteeti hindavamaks.

«Meie restorani külastaja teadlikkusel ei ole häda midagi, pigem on väga palju söögikohti, ja ma ei räägi 50 paremast, mis tahaksid meeldida kõigile,» sõnas Hanson. Ta kirjeldas selliseid söögikohti kui restorane, millel puudub kindel  kontseptsioon ja suunitlus. «Kuulatakse sööjat, aga nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid tahtmisi ja nii head restorani ei loo,» tõdes Hanson.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles