Kui liha on oma aja marinaadis ära seisnud, jõuame järgmise olulise teemani ja see on tuli.
Liha läheb tulele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui vähegi aega on, siis ärge sütt kasutage. Mitte et selles midagi halba oleks - normaalne lahendus, kiire ja hõlbus, aga suur hulk lõbust ja sotsiaalsest poolest kaob ära. Tehke šašlõkiahju või oma igapäevasesse ufogrilli põhja lehtpuust lõke, olgu see siis saare- või lepapuu. Kask on mõnevõrra halvem, kuna kase koor ajab tõrva, aga selleks ajaks, kui te vardad peale panete, pole see enam mureks. Kui nüüd tahaks eriti tark olla, siis võiks teha ka kuivanud õunapuust, aga jäägem inimesteks, ma ise olen elus vist ühe korra õunapuud kasutanud ja ka siis sellepärast, et see oli käepärast, mitte sellepärast, et see oleks mu lihale tohutult paremini mõjunud.
Elus tuli on ilus, eriti õhtul, kui natuke pime ka juba on. Ärge rabelege, võtke aega ja nautige seltskonda. Pange liha metallvardasse, millel on kandid varda käepideme juures, et saaksite seda täpselt soovitud moel keerata. Nüüd on vaja tähele panna ja kaks korda lugeda. ÄRGE SURUGE LIHA KOKKU, jätke natuke vahet, pange vaheldumisi liha ja sibularattad, mis teil marinaadis olid. Ärge kuulake neid lolle, kes ütlevad teile, et suruge liha kokku, muidu jookseb mahl välja, see on päris rumal jutt. Veel rumalam on pigistada lihast liigne marinaad välja. Teie liha on nii pehme, et seda võib ka peos soojendada ja siis süüa, see on juba valmis. Mesi ja sibul on teinud oma töö, need kaks komponenti muudavad liha pehmemaks ka eraldi, praegu on nad toiminud koos. Tehke selgeks, kuidas keegi seltskonnas liha tahab, kas mahlast või kuiva ja te veendute, et praktiliselt kõik tahavad mahlast. See tähendab seda, et nii kui teie lõkkel on leegid vaibunud ja üksikud tukid veel väikesi tulehambaid viskavad, on aeg vardad peale panna. Pidage meeles, teie liha on valmis juba enne, kui ta lõkke peale jõuab, teda ei ole vaja seal hoida rohkem, kui 10 - 15 minutit, et mesi saaks glasuuristuda, liha punakaks muutuda ja ääred pruuniks minna. Ongi kõik, võtke liha maha ja andke lauale. Kõige paremini maitseb see loomulikult otse vardast võetuna, ilma et see taldrikut puudutaks.
Mõned vead mida tuleks vältida:
- Ärge pange marinaadi rohelist sibulat ega värsket tilli, see kõrbeb tules ära ja mutub mõruks.
- Ärge kastke liha võimalusel õlle, veini või mõne muu alkoholiga, kui te just ei ole kasutanud seda marinaadis, see muudab liha maitset. Võimalusel ärge kastke üldse, vaid tõstke liha teise kohta.
- Ärge võtke korraga palju vardaid küpsetamiseks, te võite kergesti kontrolli kaotada ja osa liha võib tuld saada.
- Ärge usaldage küpsetamist laste ega vanurite hoolde, neil on mõtted hajevil ja neil võib miskit muud targemat pähe tulla, nad jätavad liha tähelepanuta. Tegelikult, kui te toidust hoolite, siis tehke kõik otsast lõpuni ise.