Eestlased eelistavad pudeliveele üha enam kraanivett
11. august 2010, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kraanivesi on linnainimesele odavaim alternatiiv pudeliveele või teistele janukustutajatele. Üha sagedamini eelistavadki Eesti inimesed kraanivett.
Ülemiste veepuhastusjaama juhi Riho Sobi sõnul on nõuded joogivee kvaliteedile igal pool ühesugused, küll aga puhastatakse pinna- ja põhjavett erinevalt. Pinnavett ehk Tallinna puhul Ülemiste järve vett puhastatakse desinfitseerimise ja kloori lisamise abil.
Kuigi näiteks Tartu või Nõmme veega harjunud inimese jaoks on Tallinna kraanivee puhul kloori lõhn ja maitse selgelt tuntav, kinnitas Sobi, et lisatavad kloorikogused on tänu tehnoloogia muutusele aastatega oluliselt vähenenud. «Põhitöö vee desinfitseerimiseks teeb puhastusprotsessi käigus kasutatav osoon,» selgitas ta.
Põhjavee desinfitseerimise nõuet Eestis ei ole, kuid sellest puhastatakse välja liigne raud, mangaan ning gaasid. Põhjavett tarbivad Tallinnas Nõmme ja Merivälja elanikud, Pirital on Sobi sõnul nii põhja- kui pinnavett, mujal voolab kraanist enamasti Ülemiste järve vesi.
Kuna vesi on otseses kokkupuutes teda edasi viiva torustikuga, mõjutab see ka vee kvaliteeti. «Selleks, et see mõju oleks märkamatu, tuleb ka torustikku hooldada, loputada ja pesta. AS Tallinna Vesi korraldab torustiku õhk-vesi-pesu ja loputusi regulaarselt igal aastal, sama tuleks teha ka kinnistusiseste torustikega,» selgitas Sobi.
Arvestada tuleks tema sõnul ka seda, et vesi peab torustikus olema pidevas liikumises. «Kuumade ilmadega maja- või kinnistusiseses torustikus pikalt seisev vesi omandab ebameeldiva maitse,» tõdes puhastusjaama juht. Korterisiseseid filtreid ta samas kasutada ei soovita, sest ebaregulaarse hoolduse korral muutuvad need hoopis reostusallikaks.