Mõned pliidid ei lähe kuumakski

Euronicsis müüdavad pliidid.

FOTO: Mati Hiis / Õhtuleht

Veel hiljuti said korterit ostes kaasa ka pliidi. Olid elektri- või gaasipliidid ja sellega suuremad erinevused ka lõppesid. Nüüd enam nii lihtsalt ei pääse.

Praegu pole nendest nõukaaegsetest pliitidest enam suurt midagi järel. Hendrek Kelder Kuressaares asuvast PlussMiinus Elektroonikast ütleb, et mõnel puhul ollakse juba teisel ringil, kirjutab reporter Raul Vinni värskes Saarte Hääles.

Kümmekonna aastaga väsib kodumasin ikka korralikult. Valik, millist pliiti ja ahju osta, on lai. Alates kõige lihtsamatest kuni sellisteni, mis kuumakski ei lähe.

Ka pliidiostjatel on eelistused nii mõnigi kord juba ette selged. Paljuski on eelistusele alusepanijaiks sõbrad-sugulased-tuttavad.

Gaas või elekter?

Laias laastus on olemas gaasi- ja elektrijõul töötavad pliidid. Hendrek Kelder ütleb, et elektripliidid on kindlasti populaarsemad. Samas ehitati näiteks Tallinnas korterelamuid, kus oli tsentraalne gaasivarustus ning seal on tänapäevani gaasipliidid edukalt kasutusel. Kuressaares selliseid kortermaju vist palju pole, kui üldse.

Keldri sõnul soetatakse gaasipliite peamiselt suvilatesse või maakodudesse, kus voolu ei pruugigi olla. Pliit toimib siis balloonigaasil. Levinud on ka sellised pliidid, kus on võimalik kasutada nii elektrit kui ka gaasi.

Kelder märgib, et gaas on ehk veidi odavam. Samas on arvamusi selle kohta erinevaid.

Gaasipliidi puhul räägitakse ka elaval tulel söögitegemise efektist. Ka puupliidil pidavat toit parem tulema. Puudega köetavas ahjus eriti.

Gaasiahju kohta ütleb Kelder seevastu, et elektriahjud on kindlasti mugavamad ja rohkemate reguleerimisvõimalustega. Kuid kindlasti saab ka gaasiahjus väga head rooga küpsetada, kui perenaine oma ahju tunneb.  

Koduperenaistel Kristil ja Kerstil on mõlemal elektripliit. Mõlemad said ka pliidi kaasa koos ostetud korteriga. Pliidi väljavahetamiseks pole põhjust olnud.

«Gaasipliiti ei soetaks ma koju puhtturvalisuse kaalutlustel. Lapsed ja tuli koos ei tundu hea idee olevat,» arvab Kristi, kes on üle keskmise hobikokk. Kersti seevastu kiidab küll elektripliiti, kuid usub, et ka gaasipliit oleks üsna tore.

Gaasipliitide turvalisusest rääkides ütleb Hendrek Kelder, et ei maksa karta, et leegi kustudes gaas edasi levib. «Kui leek kustub, läheb ka gaas kinni,» kinnitab ta.

Üks võimalus on veel – induktsioonpliit. See on selline imevigur, mis näeb välja nagu keraamilise plaadiga pliit, kuid kuumaks ei lähe. Soojeneb hoopis spetsiaalselt selle pliiditüübi jaoks mõeldud pott. «Keraamilise pinna all olev elektromagnet tekitab elektrivoolu abil magnetvälja. Kui nüüd pliidiplaadile asetada ferromagnetilisest materjalist (raud, teras, malm) anum, tekivad nõu põhjas magnetvälja mõjul pöördvoolud ja anum kuumeneb,» kirjutatakse induktsioonpliidi toimemehhanismi kohta pliidi tutvustuses.          

Pole vaja vist mainidagi, et induktsioonpliit on ka kõige kallim variant. Rääkimata spetsiaalsetest nõudest, mis tuleb selle pliidi jaoks soetada.

Purunev klaas?

Elektripliitide puhul on valida kas vanamoodsam malmist kütteplaatidega või tänapäeval üsna levinud keraamilise kütteplaadiga pliit.          

Hendrek Kelder ütleb, et viimase variandi puhul kardetakse plaadi purunemist. «Kukub näiteks mingi maitseainetops pliidile. Murrab servast tüki ja klaas hakkab pragunema,» räägib Kelder pliidiostja hirmudest. Tema juttu kinnitab ka Kristi, kes sai keraamilise pliidi omanikuks korterit ostes.

«Keraamiline tundus esialgu nii õrn ja habras nagu klaas. Mis siis saab, kui pott käest kukub?» meenutab ta oma kartusi.

Seni pole ta aga suutnud keraamilist plaati veel lõhkuda. Kristi lisab, et keraamiline pliit näeb ka kenam välja.

Hendrek Kelder ütleb, et keraamilisel pliidil on nii mõnedki eelised. Näiteks on seda kergem puhastada. Malmplaatidega pliidi puhul on kogunevat mustust raskem eemaldada. Ühe huvitava nüansina toob ta välja ka selle, et keraamilise pliidi pind on sile ja seega kulub voolu vähem. Samas on nii mõnigi söögikeetja välja toonud selle, et kuna malmist kütteplaadid jahtuvad aeglasemalt, saab nende puhul kasutada jääksoojust.

Malmplaadiga pliidid lähevad ka kauem soojaks ning tarbivad seega ilmselgelt rohkem energiat. Kindlasti tuleb ka pliiti ostes vaadata energiaklassi nagu kodumasinate puhul ikka.

Oluline on ka puhastamine. Puhastusvahendeid on olemas igasuguseid, kuid kõige olulisem on see, et pliiti tuleb puhastada kohe. Kui pliidile läinud toit ära kuivab, siis on seda pliidipinnalt kätte saada palju raskem.

Ahju võimalused

Pliidi ostmisel ei ole ju tegu vaid pliidi peal asuvate küttekehadega, vaat et olulisematki rolli mängib ahi.

Kui pliidiplaatidel on määratav peamiselt vaid temperatuur, siis ahju puhul hakkavad mängima igasugu lisavõimalused. Erinevad küpsetusfunktsioonid, taimerid, pöördõhk jne. Ahi pole ammu enam lihtsalt soe kamber, kuhu toidu küpsema paned.

Hendrek Kelder arvab ka, et ega paljud inimesed kasutagi kõiki neid võimalusi, mida ahi pakub.

«Mina kasutan ahju ülepäeva, aga funktsioonidest ei tea ma halligi,» kinnitab Kersti. «Peaasi, et küpsetab.»

Kristi mainib samuti, et pole eriti ahju võimalustesse süvenenud.

Ahjude kõiki erifunktsioone ei ole mõtet hakata kirjeldamagi. Näiteks on ahjul taimer. Osal on see manuaalne, see tähendab, et ahi tuleb käsitsi välja lülitada, kui taimer märku annab, et toit on valmis. Peenematel pliitidel lülitab taimer ahju ise välja. Palju kiidetakse ka pöördõhufunktsiooni, see küpsetavat toitu ühtlasemalt.

Üks oluline vahe on ka see, kuidas ahi seestpoolt välja näeb. Ahjudel on näiteks olemas isepuhastussüsteemid, mis tähendab, et kuumusega muudetakse ahju seintele kogunenud mustus tuhaks.

Funktsioone on mitmeid ning kindlasti saab söögitegemine n-ö vürtsi juurde, kui pliidi ja ahju kõik võimalused endale selgeks teha.

Üks pliitide-ahjude oluline tahk on turvalisus. Lahtise tulega pliit ja laps on tänapäeva vanema õudusunenägu. Moodsa aja pliitidel on peal lastelukk, mis ka siis, kui maimukesed pliidi läheduses tatsavad, emade-isadel end rahulikumalt tunda laseb.

Lõpuks on hea teada, et pliidid on sarnaselt pesumasinatega üsna standardmõõtudes. Pliite müüakse kahes mõõdus: laius 50 ja 60 cm ning kõrgus 85 ja 90 cm. Sügavus on valdaval osal 60 cm. Siit jõuab selleni, kas poleks mõttekas soetada hoopiski köögimööblisse integreeritud pliit ja ahi. Tööpõhimõtted on ju samad, mis tavapliidil.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles