Laste silme all kukkunud kasvataja sai raske trauma

Peetersoo vajas mitu kuud karke.

FOTO: SCANPIX

Tallinnas lasteaiakasvatajana töötav Ülle Peetersoo kukkus mullu libisemise tagajärjel nii õnnetult, et pidi neljaks kuuks töölt eemale jääma. Tööinspektsiooni kinnitusel on libisemine ja komistamine kõige sagedasemad tööõnnetuste põhjused.

Peetersooga juhtunud tööõnnetus on väga ebatavaline, kuid tagajärjed on paljude libisemiste-kukkumiste puhul just nii karmid. «Õnnetus juhtus eelmise aasta veebruari alguses ja mitte õues, nagu võiks arvata, et libe ja külm aeg, vaid töö juures rühmaruumis. Põhjus ei olnud ka värskelt pestud libedas põrandas ega kõrgetes kontsades,» rääkis Peetersoo tänasel tööinspektsiooni briifingul, mille keskmes olid libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetused.

Nimelt tõi ta lastele kunstnahaga kaetud pehmed matid, mis neile väga meeldisid. Koguni nii väga, et nad kippusid hoogu võtma ja nende peale hüppama. Kuna matt libises, võis tekkida õnnetusoht. «Ütlesin küll, et need on vaid istumiseks ja astumiseks, kuid sellest ei piisanud. Tahtsin teha näitliku õppetunni ning kutsusin lapsed kokku, et tulge ja vaadake, kuidas matile hüpates kukkuda võib. Paraku kukkusin päriselt ja väga õnnetult,» meenutas kasvataja.

Ta hüppas hoogu võtmata ühe jalaga matile ega arvanud, et see niivõrd libe on. «Matt libises eest ära, kõik käis väga järsku. Kukkusin ja väga valus oli,» lausus Peetersoo.

Lastele tundus kõik väga naljakas. Nad ei osanud arvatagi, et nende kasvataja satub õnnetu kukkumise tagajärjel operatsioonilauale. «Läksin traumapunkti, kus selgus, et mul on sääreluu murd. Käisin operatsioonil ning nüüd on mul jalas plaat ja polt,» ütles Peetersoo, kes viibis mullu töölt eemal neli kuud.

Praegu on ta väga ettevaatlik. «Enam ma kivilt kivile rannast ei hüppa ega lapsi taga ei aja,» lisas ta.

Tööinspektsiooni andmetel põhjustab pea iga neljanda tööõnnetuse libisemine või komistamine, millest tingitud tööõnnetuse tagajärjeks on raske tervisekahjustus, enamikul juhtudel luumurd.

Möödunud aastal Eestis juhtunud 4180 tööõnnetusest oli 722 tingitud samal tasapinnal libisemisest või komistamisest, mida juhtub kõigis majandusharudes – rasketööstusest kontoritööni.

Selliste tööõnnetuste eripäraks on raskete vigastuste suur osakaal – iga kolmas vigasaanu on töölt eemal rohkem kui kuu aega. Näiteks 2012. aastal kaasnes libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetustega 24 886 töövõimetuspäeva.

Tööinspektsiooni algav teavituskampaania «Kukkumist tagasi ei pööra!» juhibki tähelepanu libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetuste ennetamisele.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles