Poemüüja argipäev: saapad sügavkülmas ja jäätis sokkide vahel

Stinne Loo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ostuhulluses kipuvad inimesed viisaka käitumise unustama.
Ostuhulluses kipuvad inimesed viisaka käitumise unustama. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Klienditeenindajate kinnitusel on Eestis paljuräägitud halb teenindus paljuski klientide enda süü, sest ka nemad ei oska teenindajast lugu pidada.

«Suurem osa Eestis elavaid inimesi ongi, vabandage väljenduse eest -«seakari». Eriti hakkab see silma kaubanduskeskustes,» kirjutas üks teenindaja Tarbija24 kommentaariumis. Ta tõi näited ostjatest, kes loobivad asju suvaliselt mööda poodi laiali. Saapad pannakse sügavkülma ja jäätis sokkide vahele. Lapsed ronivad poriste jalanõudega korvides, kuhu pärast peab järgmine klient panema toiduained.

«Vanemad annavad lastele suvalisi asju lutsutada, et laps vait püsiks ja hiljem lajatatakse see asi suvaliselt riiulivahele. Matslus on selle nimi,» oli ta nördinud.

Ühe ostja sõnul näeb ta kassajärjekorras seistes  tihti ülbeid ja ebaviisakaid kliente. «Ei elementaarset sõna «tere», «aitäh». Me saame selle, kuidas ise käitume,» kirjutas ta ning lisas, et samas on ta kohanud ka halbu teenindajad ja just halva teeninduse tõttu mõne koha taaskülastamisest loobunud.

Klientide ebaviisakus torkab silma ka söögikohtades. «Ütled inimesele «tere», aga vastatakse harva. Kohati tekitab klient ise olukorra, kus ta nagu ei soovigi teenindajaga kontakti luua ja siis hiljem imestab, miks teda ei teenindata või ei märgata,» muretseb üks lugejaist. Teenindajate sõnul peetakse neid harimatuteks ja justkui alamklassi inimesteks, kellega võibki ülbelt käituda.

«Elus võivad aga rollid vahetuda ja see inimene, keda sa halvasti kohtlesid, võib olla sinu jaoks väga oluline mõjutades sinu elu. Näiteks kunagine teenindaja on nüüd tööandja ja jäädki mineviku tõttu heast võimalusest ja tööst ilma. Või kui sinu lapse raviarst on see tudeng, keda sa kord alandasid, kes kooli kõrvalt ellujäämiseks müüjana tööd tegi,» tõi lugeja näite.

Suur osa lugejaid leiab, et klient ja teenindaja peaksid lõppude lõpuks olema võrdsed. Ühel on soov midagi osta ja teine tahab midagi müüa. Üks lugeja arvab, et käitumismudel, mida nimetatakse teeninduskultuuriks, on näitemäng, mille mõlemad osapooled saavad aru, et on sellises suhtes, mida tegelikult ei eksisteeri. Nii klient kui ka teenindaja peaksid jääma viisakateks ja normaalseteks inimesteks. Samal ajal ei tohi aga teenindaja unustada, et tema peaks tegema oma tööd professionaalselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles