Kümme nõuannet hoidistamiseks

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Santa Maria menüüinsener Angelica Udeküll jagab soovitusi hoidistamiseks.

*Põnevaid ja uudseid maitseid lisavad hoidistele erinevad maitseained: must ja valge pipar, vürts, kaneelikoor, sinepiseemned, vanillikaun, nelk, loorber ja tšillipipar.

*Suurepärase maitse ja kauni värviga hoidise saamiseks kasuta värskeid puuvilju ja marju. See aitab vältida ka hoidiste riknemist.

*Kasuta parima kvaliteediga maitseaineid. Terveid (purustamata) maitseaineid kasutatakse hoidistamisel kõige sagedamini. Need võib siduda marinaadi keetmise ajaks riidetüki sisse ning eemaldada enne purkide kaanetamist – see aitab vältida hoidises kasutatud viljade tumenemist.

*Suhkru kasutamine hoidistamisel pehmendab soola ja äädika maitset. Vähema suhkru- või soolasisaldusega hoidised on tervislikumad. Säilita neid jahedas ruumis või külmikus.

*Hoidiste pikaajalise säilimise võtmesõnaks on puhtus. Pese hoolikalt viljad ja marjad. Purgid, pudelid ja kaaned on soovitav ka steriliseerida (keevas vees või ahjus).

*Väldi kuumade purkide-pudelite asetamist külmale või märjale alusele, kuna see võib põhjustada nende pragunemist või purunemist.

*Eemalda hoidistamise ajal pinnale tekkiv vaht, et pikendada hoidiste säilivust. Just vahtu keeb kokku aineid, mis soodustavad käärimist.

*Paksema konsistentsiga moosi saamiseks kasuta moosisuhkrut, mis sisaldab pektiini.

*Täida purgid ja pudelid korralikult, et ei jääks tühja õhuruumi (õhk soodustab bakterite teket). Suletud kuumad purgid ja pudelid jahuta kiirelt.

*Kurkide marineerimisel peaks marinaadi olema vähemalt 1/3 kurkide kogusest. Kurgid säilivad paremini, kui neid hoida enne hoidistamist mõned tunnid kerges soolvees. Krõmpsu ja värske maitse saad, kui lisad marinaadile küüslauku ja mädarõigast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles