Eestlased saadavad oma kaupa ikka Nigeeria petturitele

FOTO: SCANPIX

Kuigi kuulutusteportaalides tehnikat müüvaid inimesi on aastaid hoiatatud Nigeeria petuskeemide eest, leidub ikka neid, kes oma kauba Eestist Aafrika poole teele panevad.

Eesti Posti klienditeenindusse pöördub jätkuvalt inimesi, kes soovivad tagasi saada oma Nigeeriasse saadetud pakke. «Aasta alguses oli neid rohkem ja nüüd suvekuudel on siin üks-kaks tükki kuus,» ütles Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Suder.

Kui pakk on veel teel ja seda pole Nigeerias välja võetud, on võimalik, et inimene saab oma väärtusliku kauba tagasi. Aega selliseks tagasikutsumiseks on aga mõned päevad, sest Nigeeriasse ja sealt petturite küüsi jõuab pakk nädalaga.

Raha USAst ja kaup Nigeeriasse

Eelmisel nädalal oleks Nigeeria petturite ohvriks võinud langeda tallinlanna Age, kes oli Kuldse Börsi ja Soovi veebikeskkonda pannud videokaamerate müügikuulutused. Tundmatult nimega Gustav saabunud ingliskeelne ostusoov ei paistnud naisele esialgu sugugi kahtlane.

«Ise mõtlesin, et ju on mõni välismaalane Eestis ja ei oska keelt ning suhtlesin temaga inglise keeles. Lõpuks jõudsime hinnas kokkuleppele ja küsisin, et kas kohtume. Mispeale sain kirja, et tema on hoopis USAst ja soovib, et saadaksin kaamerad Nigeeriasse ja annaksin talle kontonumbri, kuhu ülekanne teha,» võttis Age kirjavahetuse lühidalt kokku.

Kuna naine ei soovinud võõrale oma kontonumbrit avaldada, otsustas ta Eesti Postist uurida, kas raha saatmine USAst Eestisse oleks ka muul moel võimalik. Samuti tahtis ta teada, kui palju videokaamera saatmine Nigeeriasse maksaks.

Skeem teada juba aastaid

Lisaks küsitud infole sai naine postifirma klienditeenindajalt teada, et tema nii-öelda äripartner võib olla petis ja tasub olla ettevaatlik.

Suder märkis, et nende klienditeenindajatele on Nigeeriaga seotud petuskeemid teada juba 2009. aastast alates ja siis avaldas postifirma ka laiemale avalikkusele vastavasisulise hoiatuse.

Sarnaseid hoiatusi on avaldanud veel nii infoturvalisuse portaal Arvutikaitse, finantsinspektsiooni tarbijaveeb Minuraha.ee, oksjoniportaalid ise kui ka siinne politsei. Soovitused on hoiatustes üsna sarnased – petukirjale ei tohiks vastata ja kindlasti pole tark võõrale avaldada oma andmeid.

Kogemuse võrra rikkamaks saanud Age lisas omalt poolt, et kindlasti peaks kontrollima inimese tausta, kellega kaupa teha, ja väga heasse hinnapakkumisse tuleks suhtuda paraja kriitikameelega.

«Kui ostja pakub liiga kõrget hinda ja veel mitu tuhat saatmiskulude eest kuskile teise riiki, siis minu arust on tegemist pettusega,» märkis naine.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles