Töömaastikul tuvastatakse järjest rohkem «vabatahtlikke»
25. november 2014, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal viiakse üha rohkem vabatahtliku töö sildi all läbi tegevusi, mille eest saadakse tasu. Sisuliselt tähendab see, et töötajale makstakse ümbrikupalka ning varjatakse töölepingulist suhet.
Tööinspektsioon koos maksu- ja tolliametiga on juulikuust alates kontrollide käigus tuvastanud sadu «vabatahtlikke», kes teevad justkui oma igapäevast tööd selle eest ametlikult tasu saamata. Kõige rohkem on selliseid töötajaid jaekaubanduses.
Maksu- ja tolliameti andmetel on alates juulist, mil käivitus töötamise register, jaekaubanduses tuvastatud 154 «vabatahtlikku» töötajat, mis moodustab 17 protsenti kõigist sellistest töötajatest. Järgnevad toidu ja joogi serveerimise sektor (141), ehitus (65), taime- ja loomakasvatus ning jahindus (47) ning kinnisvaravaldkond (46).
Enamasti on sellistel puhkudel tegemist varjatud töösuhtega, kus vabatahtliku töö sildi all soovitakse varjata töösuhet ja maksta ümbrikupalka. Et sellele probleemile tähelepanu juhtida, korraldab Tööelu portaal teemanädala, mille käigus keskendutakse vabatahtliku ja «vabatahtliku» töö erinevate tahkude selgitamisele.
«Eestlased panustavad järjest rohkem erinevatesse ettevõtmistesse vabatahtlikena oma põhitöö kõrvalt. Selline viis ühiskonnas head teha on iseenesest väga tervitatav nähtus. Probleem, millele soovime tähelepanu juhtida, on see, et lisaks vabatahtlikele on töömaastikul tuvastatud järjest rohkem «vabatahtlikke», kes teevad justkui oma igapäevast tööd selle eest ametlikult tasu saamata,» selgitas tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, miks on Tööelu portaali teemanädalal just selline fookus.
Ohu märgiks saab Maripuu sõnul lugeda seda, et üha sagedamini esineb «vabatahtliku» töö tegijaid sektorites, milles on traditsiooniliselt olnud väga suur ümbrikupalga risk – näiteks jaekaubanduses, toitlustuses ja ehitusel. «Ei ole kuigi usutav, et keegi vabatahtlikuna päevast päeva mõnes söögikohas toitu ette kannab või ehitusobjektil seinu pahteldab.»
Probleem «vabatahtlikega» on varasemast teravamalt välja joonistunud alates suvest, mil rakendus töötamise register, kuhu tuleb lisaks töölepinguga töötajatele kanda ka vabatahtlikud. Sarnane olukord valitses mõni aeg tagasi, kui tööandjad kasutasid massiliselt proovipäevalisi, kellele tehtud töö eest tasu ei makstud.
Maripuu sõnul toob ametlikust töösuhtest hoidumine kahju nii ühiskonnale kui ka konkreetsele töötajale. «Ühelt poolt tekitab see ebaausat konkurentsi, mistõttu jääb laekumata maksuraha. Töötaja seisukohast on veel olulisem aga see, et tegutsedes «vabatahtlikuna» ja saades ümbrikupalka jääb ta ilma ravi- ja pensionikindlustusest, tööõnnetushüvitisest, töötukindlustusest, võimalusest saada pangalaenu ning võimalusest saada korralikku vanemahüvitist,» selgitas Maripuu.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on alates töötamise registri rakendumisest vabatahtlikuna registreeritud pea 1700 töötajat. «Kontrollinud oleme ligi 900 vabatahtlikuna registreeritud töötajat, kellest 300 puhul muutis tööandja töötamise liiki ning 400 lõpetas tehtud kande. Kontrollide tulemusel on vabatahtlikke hulk vähenenud ning andnud maksuhaldurile selgema pildi, kuhu tuleb suunata oma kontrollitegevus, et vältida ümbrikupalga maksmise riski ja hoida ära sellega töötajatele tekkiv otsene kahju,» selgitas Lemendik.