Nii kui jõuluostlemine hoo sisse saab, läheb lahti ka suurem võitlus parkimiskohtade pärast. Miks läheb ühele inimesele hea parkimiskoha leidmine eriti korda, teisele aga üldse mitte?
Psühholoogia parkimiskoha otsimise taga
27. november 2014, 21:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võitlus parkimiskohtade pärast võib kiskuda inetuks, sageli nimetatakse seda isegi «võimuvõitluseks», kirjutab wtop.com. Siiski mitte kõik autojuhid ei asu võitlusse. Nad pargivad oma auto esimesele vabale kohale, mida näevad, ning pigem jalutavad pikemat teed pidi poodi kui hakkavad sissepääsu juures olevatele parklakohtadele jahti pidama. Teised aga tiirutavad parkimisplatsil seni, kuni mõni koht poe ukse ees vabaneb.
Inimestel, kes otsivad enda jaoks seda kõige paremat parklakohta, kulub lõppude lõpuks oluliselt rohkem aega kui neil, kes lepivad vaba kohaga kuskil kaugemal. Sageli neil ei olegi selle ajakulu vastu midagi.
Psühholoogid, kes on sedasorti parkimiskoha otsimise käitumist uurinud, usuvad, et see ei ole laiskus, mis sunnib inimesi otsima parklakohta võimalikult sissepääsu lähedale. Pigem tehakse seda võidu nimel - nende jaoks on see suur võit teiste autojuhtide üle.
Sageli kaasneb parkimiskohtade otsimisega ägestumine ja isegi tsiviliseeritud kodanikud võivad muutuda agressiivseks.
Pennsylvania Osariigi Ülikooli teadlaste sõnul kulub autojuhtidel parkimiskohalt lahkumiseks 11 sekundit kauem, kui keegi nende järel ootab.
Psühholoogid soovitavad inimestel parkimiskoha otsimisel rahulikuks jääda ning mõista, et see ei ole väärt võitlust ega ebaviisakaks muutumist.