Stress mõjutab jõutreeningu tulemusi

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõutrenn. Pilt on illustreeriv.
Jõutrenn. Pilt on illustreeriv. Foto: SCANPIX

Lähedase kaotus, tülid, ebaõnnestumised või töökaotus ehk siis stressitekitavate elusündmuste läbielamine  aeglustab treenija arengut jõusaalis – loogilisena tunduva järelduseni jõudsid esmakordselt katsete käigus ka sporditeadlased.

Texase ülikooli teadlased tahtsid teada, kuidas elumuutvatest sündmustest tingitud stress mõjutab jõusportlaste arengut. Nad kaasasid eksperimenti 135 tudengit, kes pidid tegema 12 nädala jooksul jõutreeningut, kirjutab ergo-log.com.

Katsealused treenisid kaks korda nädalas poolteist tundi korraga. Nad treenisid suuri lihasgruppe ja tegid baasharjutusi, nagu lamades rinnalt surumine, kaldpingil lamades surumine, biitsepsikõverdused, triitsepsisirutused pea kohal, hantlitega seljatõmbed, laia haardega allatõmbed plokil, kükid ja jalapress.

Kaheteistkümne nädala möödudes mõõtsid teadlased, kui palju lihasmassi ja jõudu oli katsealustel juurde tulnud. Samuti küsitlesid nad tudengeid stressi põhjustavate sündmuste kohta eelneva kolme kuu jooksul. Tulemuste põhjal jaotasid teadlased oma katsealused kahte rühma: madala stressi rühma ja kõrge stressi rühma.

Keskmiselt suurenes katsealuste ühe korduse maksimum rinnalt surumises kogu treeningperioodi vältel 13 protsendi võrra. Küki puhul oli tulemuseks keskmiselt 24 protsenti. Kuid Kõrge stressi grupis oli progress väiksem kui madala stressi grupis: rinnalt surumise puhul 11,7 vs 14,6 protsenti, kükkide puhul 22,4 vs 25 protsenti. Vahe ilmnes ka käsivarre ja reie läbimõõdu mõõtmisel ehk lihaskasvu puhul.

Samas ei ole ilmnenud vahed märkimisväärselt suured.

Teadlased ei uurinud ka seda, kuidas stressitekitavad sündmused treeningtulemusi täpselt mõjutavad. Küll aga mainisid nad paari teooriat, millega on välja tulnud teised teadlased. Ühe teooria kohaselt pärsib stress närvi- ja ajurakkude kasvu, nii et ühendus närvisüsteemi ja lihasrakkude vahel ei ole enam optimaalne. Teise teooria järgi pärsib stress immuunsüsteemi, mõjutades seeläbi lihasrakkude taastumist. Veel ühe teooria kohaselt suurendab stress kortisoooli tootmist, mis takistab valkude ehitamist lihastes ehk siis pärsib lihaskasvu.

Teadlased küsisid oma katsealustelt ka selle kohta, kas nad said oma stressitekitavate elusündmuste puhul emotsionaalset tuge. Kuid vastuste võrdlemine treeningtulemustega näitas, et toetuse olemasolu ei vähendanud stressi negatiivset toimet.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles