Salastatud asukoht või nõuete vastu patustav ehitaja – nii see kopp elektrikaabli läbi kaksabki.
Miks linnatänaval kaevetööd tehes kaablisse küntakse
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
3. detsember 2014, 07:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
24. oktoobril ja täpselt kuu aega hiljem 24. novembril oli Viljandis elektrikatkestus, mis oli tingitud elektrikaabli lõhkumisest ametlike kaevetööde ajal. Sakala palus asjaosalistel selgitada, miks kooskõlastatud ehituse puhul selliseid asju ette tuleb.
Juhan teadis
Võrguettevõtja Elektrilevi käiduosakonna juhi Indrek Silla jutu põhjal on nimetatud juhtumite põhjused erinevad. Oktoobris asetleidnud intsidendi puhul oli Elektrilevi joonis vale, novembris jättis kaevetöid tegev ehitusfirma aga tegutsemistingimused kahe silma vahele.
Põhjus, miks ehitajale kõikidest kaablitest alati teada ei õnnestu anda, on väga lihtne: ka Elektrilevi ei tea mõne kaabli täpset teed.
«Mõned nõukogude ajal paigaldatud kaablid olid salastatud ja nende asukoha saamegi teada alles siis, kui keegi need juhuslikult leiab,» nentis Indrek Sild.
Ühe niisuguse teadmata kaabli otsa osaühingu Suja Ehitus töömehed oktoobris Vaksali tänaval sattusidki. Madalpingekaabli purunemise tõttu jäi 39 minutiks vooluta 12 klienti, nende seas Viljandi maavalitsus.
Suja Ehituse juhataja Rando Sepa sõnul ütlevad ehitajad selliste kaablite kohta: Juhan teadis, aga Juhan suri ära.
Seda, et kaevatakse läbi kaabel, mis on küll Elektrilevi bilansis, kuid mille täpset asukohta ei teata, juhtub Indrek Silla andmetel Eestis mõnel korral aastas.
«Selliste juhtumite puhul vastutab Elektrilevi ja kannab ka tekkinud kulud,» märkis ta.
Käiduosakonna juhi kinnitusel määrab ja mõõdistab Elektrilevi teadmata kaablite asukohta, ent paraku pole võimalik tagada nõukogude ajal paigaldatud kaablite nõuetele vastavust.
Hea, kui surma ei saa
Märksa sagedamini, keskmiselt paar korda nädalas, tuleb Indrek Silla sõnul elektrikaablite läbikaevamist ette seetõttu, et ehitaja eirab kaitsevööndis tegutsemise tingimusi. Nii oli tema kinnitusel ka novembris Riia maantee ja Reinu tee ristmikul, kus kopaga tõmmati läbi kuuekilovoldine kõrgepingekaabel ja vooluta jäi sada korda rohkem kliente kui oktoobris ehk rohkem kui 1200 majapidamist.
Indrek Silla sõnul oli tol juhul kaevekohas viis kaablit ja tööd tegevale osaühingule Tomex Tööd näidati ära, kus need asuvad. Kaableid ei kaevatud aga varem käsitsi lahti ega määratud kindlaks nende sügavust, nagu pidanuks.
«Eriti ettevaatlikuks oleks pidanud tegema teadmine, et väikesel alal on mitu kaablit,» märkis Sild.
Tomex Tööde objektijuht Urmas Kibe tõdes Sakalale juba novembris, et läbikaevatud kaabli asukoht oli küll enam-vähem teada, kuid ei osatud arvata, et see asetseb nii kõrgel. Samuti pidanuks see Kibe sõnul paiknema teisel pool teed. Ühtlasi märkis objektijuht, et kõrgepingeliinil polnud kaitsvat betoonplaati.
Indrek Sild pareeris neid väiteid, öeldes, et ehitaja projektis on kaablid just selles kohas, kus üks neist lahti kaevati, ning et sellise pingeklassiga kaablite peale ei pandagi plaate.
Kaabli purukskaevamine on töömeestele väga ohtlik. «Nii kõrgepinge- kui madalpingekaabli lõhkumine võib halbade olude kokkusattumisel lõppeda töömehe surmaga, paremal juhul pääseb mees põletushaavadega. On puhas õnn, kui midagi ei juhtu,» sõnas Sild.