Tudengielu rahaline pool - kuidas majandada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügis on saabumas ja terve hulk noori alustamas õpinguid kõrgkoolis. Sageli tähendab see ka iseseisva elu algust, millega võib lisaks vanematekodust lahkumisele kaasneda ka teise linna kolimine. Nii ehk naa tähendab keskkoolinoore elu lõpp suuremal või vähemal määral ka rahalises plaanis iseseisva elu algust, mille juures tuleks arvestada mitmete teemadega.
Et lapse iseseisva elu algus ei tabaks pere rahakotti väga valusalt, oleks tark ühiselt ülikooliminekuga seotud kulud kokku arvestada ja raha kasutamist planeerida. Ka värskel tudengil endal on lihtsam ennast distsiplineerida, kui kohe on teada, palju kodustelt toetust oodata on.
Tudengi eelarve - tulud
Lisaks vanemate toetusele leiavad paljude tudengite eelarve tulupoolel koha ka riiklikud toetused. 875-kroonist põhitoetust saavad taotleda tudengid, kes õpivad täiskoormusega statsionaarses või päevases õppevormis. Raha jagub toetuse maksmiseks umbkaudu kolmandikule riigieelarvelistel kohtadel õppijatest. Et toetusesaajad välja selgitada, koostatakse koolides taotlejatest pingeread.
Tudeng, kelle kodu asub väljaspool omavalitsusüksust, kus paikneb tema õppeasutus, saab taotleda ka igakuist 440-kroonist täiendavat toetust, mis on mõeldud eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks.
Õppeasutusel on õigus kasutada 20% põhi- ja täiendava toetuse fondist eritoetusteks, mille taotlemise tingimusi näeb õppeasutuste kodulehekülgedelt.
Põhitoetust ja täiendavat toetust saab taotleda, kui õpitakse õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti, seega on see võimalus olemas ka oma rahakoti peal õppijal.
Õppetoetusi ei maksta akadeemilisel puhkusel olijatele, ka ei saa põhitoetust taotleda esimesel õppesemestril.
Ehkki kooli kõrvalt töötamine ajab tudengi koormuse üsna kõrgeks ning võib kiirematel aegadel osutuda stressirohkeks, on see paljude üliõpilaste jaoks siiski lahenduseks, kuidas ots otsaga kokku tulla. Kui töölemineku vajadus on paratamatus, on tudengil mõistlik otsida tööd, mis oleks õpitava erialaga seotud – nii saab juba õpingute ajal pandud alus edasisele karjäärile.
Õppelaen – võtta või mitte?
Paljude tudengite eelarves on oma koht ka õppelaenul. Seda eriti juhul, kui tuleb tasuda õppemaksu. Siiski tuleb õppelaenu võtmise plusse ja miinuseid hoolega kaaluda, sest ehkki seda laenu on lihtne saada, alustab näiteks 3-aastase bakalaureuseprogrammi läbinud tudeng töist elu juba päris korraliku laenukoormaga, kui ta igal õppeaastal laenusummat suurendab. Tänavu on õppelaenu maksimumsumma 30 000 krooni, nagu ka mullu. Kolm aastat 30 000 kroonist laenu tähendab aga kooli lõpetamise järel igakuist 1449-kroonist laenumakset. Kindlasti ei tohi tähelepanuta jätta ka asjaolu, et õppelaen kui rahaline kohustus mõjutab edasisi võimalusi pangast näiteks oma kodu soetamiseks laenu taotleda.
Ka siis kui lepingusse on märgitud, et laenusumma laekub õppuri kontole iga õppeaasta algul automaatselt, on mõistlik igal aastal täiendava raha vajalikkust uuesti kaaluda. Teada tasub ka seda, et laenu ei pea võtma maksimaalse summa ulatuses, aga hilisematel aastatel kasutamata jäänud jääki eelmisest aastast välja võtta ei saa.
Kui laen siiski hariduse omandamisel hädavajalikuks osutub, tasub teada, et õppelaenu saavad taotleda kõik Eesti kodanikud ja Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad isikud, kelle õpingud kestavad vähemalt üheksa kuud ja kes õpivad keskhariduse baasil täiskoormusega Eestis või välisriigis samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.
Õppelaenu tagatiseks sobib kas kahe eraisiku käendus või Eestis asuv kinnisvara. Õppelaenu saab võtta Swedbankist, SEB Pangast, Sampo Pangast, Nordea pangast ja Krediidipangast. Kui juba ühel aastal on laenu võetud ühest pangast, ei saa järgmisel aastal panka vahetada. Küll aga on võimalik laenu viia ühest pangast teise ehk refinantseerida. Selle juures tuleb aga arvestada täiendavate kuludega.
Õppelaenu intress on 5% aastas, mida õpingute ajal tasutakse pangale kord aastas. Esmakordselt õppelaenu puhul võetakse intressid ja lepingutasu laenust koheselt maha, kuid järgmisel aastal peab lepingus märgitud maksetähtajal olema kontol vajalik summa intresside tasumiseks. See tähendab sügisesel ajal päris suurt väljaminekut, mis võib ulatuda mitme tuhande kroonini.
Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel vaid ühe nominaalse õppeaja ulatuses. Näiteks kui võtta õppelaen inglise keele erialal bakalaureuseõppes, siis teist korda majanduse bakalaureusekraadi õpingute ajal laenu taotleda ei saa, küll aga magistriõppesse asudes.
Arvestada tasub ka sellega, et riik ei maksa enam kinni õpingute lõppedes alla 5-aastast last kasvatava vanema laenu osa ega tasu avalikus sektoris töötajate õppelaene. Samuti ei arvestata 2010. aastast õppelaenu intressidelt tagasi tulumaksu. Siiski saab lapse sünni järel peatada noore ema või isa õppelaenu tagasimaksed ja intresside arvestamise: sel perioodil tasub intressi riik. Soodustus hakkab aga kehtima mitte lapse sünnist, vaid avalduse panka esitamise päevast. Sama kehtib sõjaväkke minekul, aga ka siis tuleb pangale kõigepealt avaldus teha. Laenusaaja surma korral või 80–100%-liselt püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikute õppelaenu maksab täies ulatuses tagasi riik, kui esitada pangale avaldus ja vastavad dokumendid.
Tudengi eelarve – kulud
Reeglina on tudengi eelarves suurimaks kulureaks eluasemekulud. Paraku ei jagu kõigile ühiselamukohti ning ka see elukoht on viimastel aastatel varasemaga võrreldes oluliselt kulukamaks läinud. Ühiselamu kõrval on soodsamateks lahendusteks ühine korteriüürimine või võimalusel toa rentimine või elamine mõne sugulase või peresõbra katuse all. Siiski tuleks ka siis arvestada kommunaalkuludega.
Lisaks eluasemega seotud kuludele on tudengi eelarves tihti olulisel kohal transpordikulud ja toiduraha, tähelepanuta ei saa jätta ka õppevahenditele kuluvaid summasid. Suurematest ühekordsetest kuludest tuleks arvestada vajadusega soetada värskele tudengile arvuti, kui tal seda seni polnud. Reeglina tuleb õppetööd esitada elektroonilisel kujul või trükikirjas.
Eelarvet aitab tudengil kontrollida see, kui jagada kuu elamisraha kindlateks summadeks nädalate või ka päevade lõikes ning arvestada suuremate kulutustega ette, et nende tarbeks saaks mitme kuu jooksul raha kõrvale panna. Tark on eelarvesse planeerida ka 10-15% suurune puhver ootamatute kulutuste tarvis. Eelarvet võib pidada nii arvutis kui paberil, esimene võimalus on küll oluliselt mugavam, ent vormist olulisemad on järjepidevus ja suutlikkus iseendaga tehtud kokkulepetest kinni pidada.