Glögijoomise kuus kõrvalmõju

Glögi serveerimine. Foto: AFP

Saksa ajaleht Bild tõi välja, milliseid kummalisi kõrvalmõjusid on täheldatud glögi joojate seas.

Vaevalt läheb väljas temperatuur alla nulli kui meie maitsemeeled glögi järele nõudma hakkavad. Soe, magus ning vürtsine vein ühtaegu soojendab ja ka rahustab meie meeli ja keha. Osaliselt on selles süüdi mõistagi sisalduv alkohol, mille sisaldus kõigub olenevalt glögist vahemikus 8,8 kuni 13,1 protsenti.

Juba vanad roomlased soojendasid neljandal sajandil veini ning lisasid sinna mett, pipart ja ka safranit.

Tänapäevane versioon, milles levinumalt kasutatakse kaneeli ja nelki, jätab endast jälje meie kehasse. Saksa ajaleht Bild vaatles, milliseid kõrvaltoimeid glögi joomine kaasa tuua võib.

Teeb purju

Ja teeb palju kiiremini kui jahedad alkohoolsed joogid. Kuumad joogid imenduvad meie organismis palju kiiremini kui külmad.

Teeb paksuks

Isegi väike tops magustatud glögi jääb kaloraažilt 80 kuni 100 vahemikku. Ja olgem ausad – kes see ikka jõuluturul ühe 0,2-liitrise topsiga piirdub. Tohutu hulga suhkru allaneelamise asemel soovitatakse juua õhtusel ajal kas puhast veini või õlut.

Tekitab peavalu

Sageli palju hullema peavalu kui viinakokteil. Peavalus on süüdi peaasjalikult glögis sisalduvad lisaained nagu puskariõli ja aldehüüdid. Lisaks on glögis, nagu eelpool mainitud, palju suhkruid, mis on osaliselt käärinud ning võimendavad seetõttu ka peavalu. Kes glögi väikeste shottidega kõrist alla kummutab, peab arvestama ka võimaliku iivelduse tekkimisega.

Tekitab külmatunde

Irooniliselt, aga siiski. Eriti kui glögi üüratutes kogustes juua. Väike kogus alkoholi soojendab meid seespidiselt. Etanooli mõjul hakkavad pindmised veresooned laienema ning neisse siseneb rohkem verd, kuid sellega koos kaotab keha naha kaudu rohkem soojust ja nii tekib pikapeale külmatunne. Mida rohkem alkoholi juua, seda külmem hakkab.

Teeb hambad siniseks

Looduslikud toiduvärvid, mida näiteks viinamarja koor sisaldab, lahustuvad alkoholis ning jätavad jälje hammastele.