Energiasäästmises kasvab huvi uudsete lahenduste vastu

Uuringu kohaselt säästab mingil viisil energiat 56 protsenti eestlastest. Foto: SCANPIX

Samsungi Baltimaades läbi viidud tarbijakäitumise uuringust LIVING Smart selgus, et igapäevast energiasäästmist peetakse sageli «tüütuks», mistõttu kasvab huvi uudsete lahenduste vastu.

Uuringu kohaselt säästab mingil viisil energiat 56 protsenti eestlastest, Lätis 57 protsenti ning Leedus 75 protsenti inimestest. Peamine põhjus, miks eestlased energiat säästavad, on soov keskkonda kaitsta (43 protsenti), veidi vähem (41 protsenti) säästab selleks, et elektriarvet vähendada.

Uuringu kohaselt säästavad inimesed kodudes vett ja energiat peamiselt energiasäästlike kodumasinate abil – neid kasutab Baltimaades keskmiselt 77 protsenti inimestest. 58 protsenti eestlastest eelistab valida kõrgeima energiaklassiga kodumasina, mis pikemas perspektiivis säästab energiat ja aitab ka kulusid kokku hoida.

«Uuring näitab, et inimesed on valmis oma igapäevaseid harjumusi muutma selliselt, et need on kasulikumad nii nende rahakotile kui ka keskkonnale,» ütles Samsung Eesti juht Toomas Tiits. «Inimesed mõistavad, et nad vastutavad oma igapäevaste valikute eest ja toote odavam hind ei tähenda pikemas plaanis ilmtingimata kasu keskkonnale ega rahakotile.»

«Targa kodu» funktsioonid

Tema sõnul huvituvad inimesed aina enam ka «targa kodu» funktsioonidest. «Igapäevast energiasäästmist peetakse sageli «tüütuks» ning seetõttu eelistavadki paljud kasutada tehnoloogiat, mis teeb seda nende eest. Võimalus juhtida distantsilt kodu valgustust, küttesüsteemi ning kodumasinaid, on mugav, ja huvi selliste lahenduste vastu aina kasvab,» tutvustas Tiits praegust trendi.

Uuringu esitlusel osalenud säästva ja tervisliku elustiili portaali Bioneer.ee toimetaja Katrin Jõgisaare sõnul on eestlased jõudnud olukorda, kus säästvad valikud on saamas harjumuseks. «Keskkonnasääst oli Eestis trendikas 2008. aastal, kui toimus näiteks esimene Teeme Ära koristusaktsioon ja kui alles õpiti prügisorteerimist. Tänaseks on sellest trendist saanud igapäevase käitumise osa, mille mõju osatakse ka rahas hinnata,» ütles Jõgisaar.

Uuringu põhjal tegeleb igapäevase energiasäästmisega 50 protsenti eestlastest ja 51 protsenti leedulastest, kuid vaid 27 protsenti lätlastest.

Uuring näitab, et eestlastel on energia säästmisel erinevad harjumused: 94 protsenti eestlastest kustutab kodunt lahkudes tuled, 91 protsent kustutab tule ruumist lahkudes, 76 protsenti kasutab säästupirne, 72 protsenti lülitab kodunt lahkudes välja kodumasinad, 65 protsenti tõmbab pistikupesast juhtme välja ja 57 protsenti eestlastest valib optimaalse temperatuuri. «Mõne lihtsa tegevusega on võimalik majapidamise elektritarbimist vähendada lausa kümme protsenti, oluliselt harjumusi muutes on võimalik seda teha ka rohkem,» kommenteeris GfK Eesti divisjoni juht Jana Bruns.

Populaarsem vanemate seas

Uuringust selgus, et 39 protsenti eestlastest ja lätlastest mõtleb sellele, millist mõju nende käitumine keskkonnale avaldab. Leedus muretseb keskkonna pärast 61 protsenti inimestest. Nii Eestis kui ka Lätis on 20 protsenti inimesi, kes ei mõtle üldse keskkonna säästmisele.

Uuringust selgub ka, et energiasäästmine on populaarsem vanema põlvkonna inimeste hulgas – inimesed vanuses 55–65 säästavad energiat oluliselt rohkem kui inimesed vanuses 25–34. Näiteks säästupirne kasutab 74 protsenti noorematest vastajatest, kuid 87 protsenti vanemast vastajaskonnast, energiasäästlikuma kodumasina valib 69 protsenti noortest ja 90 protsenti vanemast vastajaskonnast.

Uuringu eesmärk oli analüüsida eestlaste, lätlaste ja leedulaste igapäevaseid harjumusi energia säästmisel ning selgitada välja põhjused ja viisid, kuidas inimesed energiat säästavad. Uuringu viis turu-uuringute firma GfK läbi oktoobris, kasutades CAWI veebiküsitlusmeetodit. Uuringus osales 2222 inimest kolmest Balti riigist.