Uus trend: kolmekuuselt inglise keele kursustele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helen Doroni metoodika võimaldab selle väljatöötaja kinnitusel õpetada võõrkeelt lastele alates kolmandast elukuust.
Helen Doroni metoodika võimaldab selle väljatöötaja kinnitusel õpetada võõrkeelt lastele alates kolmandast elukuust. Foto: SCANPIX

Keeleõppefirma Helen Doron Early English alustab alates septembrist tänavu Tallinnas esmakordselt beebidele mõeldud inglise keele kursustega, kuhu  on oodatud imikud alates kolmandast elukuust.

Briti keeleteadlase Helen Doroni loodud kontseptsiooni HDEE ( Helen Doron Early English) kohaselt toimub õppimine mängides, mille käigus minnakse sujuvalt üle inglise keelele.

«Meie metoodika on väga eriline,» rääkis HDEE Eesti tegevjuht Kati Grüner. Selline õppevorm on loodud võõrkeele õpetamiseks lastele vanuses kolm kuud kuni 14 aastat.

Eestis on noorimad alustajad seni olnud aastased väikelapsed, kokku on koolil pakkuda kümme erineva raskusastmega kursust.  Kuna keeleõpperühmad on pisikesed, on tasu üsnagi soolane. Siiski on seni kõige rohkem registreerunuid olnud just beebide kursusele, mis hakkab toimuma kord nädalas, maksab 5800 krooni ja kestab ühtekokku septembrist 2011. aasta juuni kolmanda nädalani.

«Praegu beebide kursustele veel registreeruda saab, igal lapsevanemal on võimalus tulla koos beebiga ka tasuta proovitundi, kus saab tutvuda, mida me tundides üldse teeme ja kuidas pakutav lapsele meeldib,» rääkis Grüner. Hetkel koolitatakse beebide kursustele õpetajaid, kes hakkavad tunde läbi viima kõigis kolmes Tallinnas asuvas Helen Doroni huvikoolis.

«Võtmeküsimuseks oligi leida beebidele õiged õpetajad,» rääkis Grüner. Selleks et õpetada Helen Doroni meetodil, peab õpetaja olema sobivate isikuomadustega, musikaalne ja võimeline lastega lihtsalt kontakti saavutama.

Helen Doron järgib emakeele loomuliku omandamise jäljendamist. Metoodika aluseks on väikelaste igakülgne arendamine, suur osa on muusikal, laulul ja käelisel tegevusel. Emakeele meetod ei eelda kiireid tulemusi, laps ei pea hakkama pärast aastast kursust rääkima, õpitu on talle aga mällu salvestunud. Nagu emakeele puhulgi, on iga lapse areng  individuaalne.

Helen Doroni meetod ei alahinda täpse grammatika omandamise olulisust, aga see ei toimu rutiinsete harjutuste abil, vaid keele korduva kuulamise, mängulisuse ja loomuliku omandamise näol. Põhirõhk esimestel kursustel on kõnekeele omandamisel. Suur erinevus tavaõppest on, et sõnu ega väljendeid ei tõlgita, vaid kogetakse neid erinevatel tasanditel, kõikide meeltega, samuti kui emakeele omandamisel.

Eesti pedagoogid siiski Helen Doroni metoodika pooldajate optimismi ei jaga ja soovitavad imikute koolitamisega oodata. Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi algõpetuse osakonna juhataja Leida Taltsi hinnangul pole nii väike laps võimeline veel emakeeltki omandama, rääkimata võõrkeelest ning vanemad langevad lapse heaolu pärast muretsedes reklaami võrku.

«Vaeseke reageerib eesti keeleski vaid üksikutele sõnadele, kas siis on vaja teist keelt juurde võtta,» nentis pedagoog Maalehele. Ka Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse liige Marju Reinvart soovitas oodata lapse inglise keele kooli panekuga seni, kuni laps emakeeles rääkima on hakanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles