Heategevuspoed ulatavad käe abivajajatele

Sirje Sepnik pakub Hea Teo poes nii mänguasju, rõivaid kui majapidamiskraami. Foto: Urmas Luik

Pärnus avab lähipäevil ukse kaks heategevuslikku kauplust, mis oma müügitulust toetavad hüljatud loomi ja materiaalsetes raskustes peresid.

Kogu Eestis viit koduta loomade varjupaika koondav Varjupaikade MTÜ avab Kuninga tänaval heategevuspoe, kus müüakse rõivaid, mänguasju, aksessuaare, käsitööd ja mittetulundusühingu logotooteid.

Kuninga 26 äsja tööle hakanud kaupluse tulu läheb Pärnu loomade varjupaiga asukate veterinaarkulude katteks. Et iga teenitud sent kulub loomade hüvanguks, püütakse tegevuskulud hoida nii väikesed kui võimalik.

“Ruumid saime linnalt tasuta kasutada, meie kanda on ainult kommunaalmaksed. Palgalisi müüjaid ega muid töötajaid me ametisse ei võta, poodi peame vabatahtlike abiga,” tutvustas kaupluse tööd Varjupaikade MTÜ turundusjuht Mari Hagi.

Esimene omalaadne

Poes Käpa All müüdav kaup jaguneb laias laastus kaheks: üks osa on annetused, mille seas on nii päris uusi esemeid kui teise ringi kraami, ja teise suure müügiartikli moodustavad varjupaiga logotooted, nagu näiteks postkaardid, kalendrid, käsitööehted, helkuriga kaelarihmad ja plastvutlarid koerakaka korjamiseks mõeldud kilekotikestega.

Unistus oma kauplusest on Varjupaikade MTÜd saatnud juba mõnda aega.

Innustust ammuse mõtte realiseerimiseks sai Hagi külaskäigul Londoni Battersea loomade varjupaika.

“Mul tuli inglaste tegemisi vaadates päris kadedus peale, aga ma mõistsin pärast Londonis käiku sedagi, et sotsiaalse ettevõtlusega suudame meiegi tegelda. Me ei tahagi, et varjupaik oleks ainult see, kes, käsi pikal, küsib, vaid tahame leida võimalusi midagi vastu anda,” rääkis Hagi.

Üht-teist ongi juba korda saadetud. Näiteks korraldati sügisel sponsorite abiga tasuta kiipimisüritusi ja nüüd on järg heategevuspoe käes.

Kuninga tänaval avatud Käpa All on Varjupaikade MTÜ esimene pood. Kas sääraseid kauplusi tuleb mujalegi, ei ole veel otsustatud.

Põhjus, miks ühing rajas esimese poe just Pärnusse, peitub siinse loomade varjupaiga paljudes tublides vabatahtlikes, kes ihu ja hingega on asja juures. Nõnda saab ühing kaupluse pidamisel neile toetuda. “Pärnus on meie ühingul kõige aktiivsemad vabatahtlikud, teised varjupaigad on päris kadedad,” muigas Hagi.

Iga sent loomadele

Iga loomadest hooliv inimene ei soovi end Raba tänaval varjupaigas rakendada.

“Paljud ütlevad, et nad hea meelega aitaksid meid, aga nad ei taha varjupaika tulla, sest pelgavad, et koduta loomade nägemine teeb nad õnnetuks. See on muidugi eelarvamus, aga neile inimestele pakumegi võimalust aidata meid väljaspool varjupaika poes,” selgitas Hagi.

Kaupluse kaubavoogu hoitakse liikumises annetajate lahkusest ja Varjupaikade MTÜ Soome koostööpartneri, mahajäetud loomi abistava organisatsiooni Rekkurescue toel.

“Rekkurescue korraldas Soomes meile korjanduse ja neilt hakkab meile ka riidekaupa tulema,” lausus Hagi.

Õdusa tunde tekitavad äris elava tulega kamin ja just selle poe tarvis loodud kujunduselemendid, mille autor on kunstnik Piret Pusa Bergmann.

Nagu mainitud, läheb müügist teenitud raha varjupaiga asukate eest hoolitsemiseks.

Iga uulitsalt varjupaika jõudnud neljajalgne vaktsineeritakse, loomale tehakse sisemine ja välimine parasiiditõrje, tihtipeale vajab tänaval elanud loomake antibiootikume.

“Omavalitsused toetavad meid varjupaika sattunud looma pidamisel 14 päeva, edasi peame ise hakkama saama. Toidu saame tänu sponsoritele muretsetud, kuid loomade ravimid on kallid ja nende eest tasumiseks tuleb leida viise raha teenida,” tõdes Hagi.

Varjupaiga rahvast ei heiduta tõik, et Pärnus tegutseb juba ridamisi heategevuslikke poode, mis enamjaolt kauplevad kasutatud asjadega ja toetavad saadud tulust abivajajaid – peamiselt vähekindlustatud peresid.

Hagile ei ole need ärid võõrad ja ta külastab ise ka neid meelsasti. “Mulle tundub, et pärnakad on hästi keskkonnasõbralikud inimesed ja taaskasutus on meil moes. Vaadake või, kui populaarsed on suviti jõe ääres Aunaste kirbuturud,” märkis ta.

Mujal maailmas on Hagi sõnutsi väga levinud, et varjupaik või mõni muu abiorganisatsioon hangib endale raha heategevuspoega. „Inglismaal on nii tavaline pidada heategevuspoode, näiteks sõjaveteranide, loomade, vähihaigete või varjupaikade toetuseks. Inimesed viivad sinna meelsasti asju ja hea meelega ostavad sealt. Tööjõudki on sellistes poodides vabatahtlik,“ rääkis ta.

Hea Teo pood

Vee 2 peagi avatava Hea Teo poe eestvedajad soovivad toetada materiaalsetes raskustes peresid.

Idee teha rõõmu neile Eesti lastele, kellel pole priske kingikotiga jõuluvana oodata, tekkis viiel Eestist eemal elaval eestlannal eelmiste jõulude ajal.

“Saime ühe väliseestlaste grupiga kokku ja tahtsime Eestile midagi head teha,” meenutas üks aktsiooni algatajatest, Helsingis elav Kylli Sumin.

“Otsustasime hakata Eesti lastele jõulukinke tegema. Meie soov läks inimeselt inimesele jagades lausa lumepallina veerema. Meile kogunes väga palju annetusi ja kingitusi, leidsime Eestist abivajajad ja toimetasime pakid kohale,” meenutas Sumin.

Kuna esimene aktsioon läks kenasti, soovisid naised kaasmaalaste aitamist jätkata. Maiks oli Eestisse toimetatud seitse koormatäit asju ja peagi registreeriti mittetulundusühing WeCanDo.

Praegu toimetavad tragid naised Eesti vabatahtlike abiga jätkuvalt siinsetele majandusraskustes peredele abisaadetisi, mis pärinevad põhiliselt Soomest.

Et annetatud esemeid paremini hoiustada, otsustati luua Pärnusse Hea Teo pood, mis järgmisel nädalal uksed avab.

“Saime nullrendiga kaupluseruumid Pärnu linnavalitsuselt, eelmisel nädalal värviti vabatahtlike abiga seinad üle, kaup on kohal ja kui riiulid kohale jõuavad, võime poe avada,” tundis Sumin uuest kauplusest rõõmu.

Aidake naabreid

Hea Teo poodi tuleb kaup põhiliselt välismaistelt annetajatelt, kuid korralikke rõivaid, tervet mööblit ja kena kodukaupa, mida endal enam vaja ei lähe, aga mis võiks kellelegi ära kuluda, oodatakse pärnakateltki.

“Kõige kergem on ju ise oma naabreid aidata,” kutsus Sumin kohalikku rahvast üles annetama. “Olen abipakke üle andmas käies näinud selliseid kodusid ja olukordi, kust abistajad on märgade silmadega välja tulnud. Tundub, et kuigi oleme nii kaua vabad olnud ja kuulume Euroopa Liitu, oleme mingid elanikegrupid ära unustanud.”

Kaupluses on kavas osa annetusi suunata otse abivajajatele, osa panna müüki, et oleks võimalik tasuda poe kommunaalkulusid. Teisalt on soov aidata kedagi konkreetse rahasummaga, näiteks mõne lapse huvihariduse eest tasudes. Peagi alustatakse projekti “Tee silmale pai”, kus pehmeid mänguasju ostes toetatakse prillifondi.

“Ootame poodi nii neid, kel on soov aidata, kui neid, kes ise abi vajavad,” rääkis Sumin. “Tahame teha koostööd linna ja valdade sotsiaaltöötajatega, kontrollime abiküsijate tausta, et ikka õiged asjad õigete inimesteni jõuaksid.”

Kaupluse tööd hakkab kohapeal korraldama Sirje Sepnik, kes WeCanDo seltskonnaga sattus kokku eelmisel aastal omal käel suurperele jõulukingitusi kokku pannes.

“Suurtes peredes kuluvad lasteasjad ja muu tarvilik ikka ära, aga sageli ei kipu nad ise kelleltki seda abi küsima,” ütles Sepnik. “Loodame saada infot sotsiaaltöötajatelt, et saaksime peredele saata just neid asju, mida konkreetselt vaja.”