Põllumajanduses juhtus mitmeid raskeid tööõnnetusi

FOTO: Pm

Põllumajandus on riigi jaoks oluline valdkond. Peame väärtustama iga põllumajandustöötajat. Samas juhtub ka selles valdkonnas tööõnnetusi, kus inimesed saavad vigastada või surma. Kui öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles, siis tegelikult hüüab küll. Saame päris palju tööõnnetuste vältimiseks ära teha.

Eestis on põllumajandussektoris viimase kümne aasta jooksul tööõnnetuste arv vähenenud. Kui 2005. aastal registreeriti ligi 200 tööõnnetust aastas, siis viimasel kolmel aastal on jäänud see 130–140 vahele. See tähendab, et registreeritud tööõnnetuste koguarv põllumajanduses on vähenenud ligi 30%. Eriti rõõmustav on märkida, et pea poole võrra on vähenenud just raskete tööõnnetuste arv.

Sama optimistlik ei saa olla surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu suhtes. Jätkuvalt saab pea igal aastal põllumajandussektoris surma üks töötaja, erandiks vaid 2012. ja 2013. aasta. Alates 2005. aastast on põllumajandussektoris saanud tööõnnetustes surma 11 töötajat.

Loomade ettearvamatus

Kolmandik tööõnnetustest põllumajanduses on seotud loomadega. Sageli kiputakse ära unustama, et loom võib käituda ettearvamatult ning valvsuse kaotamisel on tööõnnetused kerged toimuma. Näiteks tuleb ette juhtumeid, kus saadi vigastusi, kui loom astus töötajale jalale, jäädi looma ja seina või piirde vahele või kus loom ründas inimest.

Teine levinud tööõnnetuste põhjus põllumajanduses on seotud töötaja libisemise, komistamise ja kukkumisega. Taolisi õnnetusi juhtub kõigis majandussektorites, seepärast viis Tööinspektsioon novembrikuus läbi teavituskampaania «Kukkumist tagasi ei pööra!», mis juhibki tähelepanu libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetuste ennetamisele. Üks oluline ettevaatusabinõu vältimaks libisemist ja komistamist põllumajanduses oleks hoida liikumisteed puhtad, seda nii vedelikest kui ka erinevatest objektidest.

On kahetsusväärne, et põllumajanduses esineb endiselt väga raskeid tööõnnetusi. Näiteks leiab viimase aja statistikast juhtumi, kus töötaja kukkus söödamikseriga töötamise käigus mikserisse. Samuti juhtus ränk õnnetus töötajaga, kes koristas vasikalauda katusel lund, katuse eterniitplaat purunes ja inimene kukkus 7,5 meetri kõrguselt lauda katuseharjast läbi betoonpõrandale.

ebapiisav väljaõpe

Nende õnnetuste põhjusteks on olnud töötajate ebapiisav väljaõpe ja juhendamine, puudulik töökeskkonna sisekontroll ning riskianalüüsi puudumine. Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu selgitab: «Kui ettevõttes ei ole töökeskkonna ohutegureid ja riske hinnatud, siis ei oska tööandja tervist säästvat töökeskkonda luua ega töötaja erinevate ohtudega arvestada. See kinnitab, kui tähtis on, et tööandja panustaks riskianalüüsi tegemisse ja ka töötaja väljaõppesse ning juhendamisse.»

Eesti põllumajanduse edasikestmiseks vajame terveid töötajaid. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja nii tööandja kui töötaja panust. Tööandjal tuleb tagada turvaline töökeskkond ning töötaja väljaõpe ja juhendamine. Töötaja aga peab tööohutusnõudeid järgima ning mitte unustama tervet talupojamõistust ja ettevaatlikkust.

Teavet, kuidas luua turvaline töökeskkond põllumajanduses, leiab portaalist www.tooelu.ee

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles