Eestlased kinkisid jõuludeks Ghana lesknaistele 40 kitse

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks kits maksab 20 eurot.
Üks kits maksab 20 eurot. Foto: www.muudamaailma.ee

Jõuluajal on saanud kombeks läbi heategevuse kedagi aidata, üheks selliseks võimaluseks on toetada maailma vaesemate piirkondade elanikke, mida eestlased ka agaralt teevad - alles hiljuti kinkis seltskond heategijaid Ghana lesknaistele 40 kitse.

Mittetulundusühing Mondo pakub võimalust teha eetilisi kingitusi vaeste piirkondade elanikele ja kinkida näiteks Ghana lesknaistele üks kits või söepliit.

«Jõuluajal tehakse alati rohkem eetilisi kingitusi, seda enam, et aina rohkem räägitakse sellest, mis võiksid olla need alternatiivsed kingitused sussidele ja piparkookidele,» ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar.

Naise sõnul tehakse detsembrikuus iga päev kolm kuni neli kingitust. «Need on tõepoolest seinast seina, ei ole eelistatud riiki ega kinki.»

Näiteks hiljuti tegi suur seltskond MTÜ-le annetusi 800 euro väärtuses, paludes selle eest Ghana lesknaistele 40 kitse soetada. Sahara lõunapiiril asuvas Ghanas, Kongo külas on loomad väga oluline toimetulekuallikas.

Iga kolmeliikmeline naiste grupp saab ühe vaktsineeritud tiine kitse. Peatselt kitsed poegivad ja igaüks saab endale isikliku kitse. Kuiva perioodi lõpus, kui toitu napib, saavad nad kitsed turul maha müüa ja sellega toidu ostmiseks lisaraha teenida.

Ghana lesknaistele saab kinkida ka näiteks eesleid ja kanu. Ühe kana saab kinkida nelja, eesli aga 130 euro eest. Keeniasse Shianda küla naistele maksab ühe kana saatmine kümme eurot.

Annetused suunatakse konkreetsetele arengumaade kogukondadele ja enamasti ikka vastavalt vajadusele. Seetõttu on kingivalik pikka aega enam-vähem samasugune püsinud.

Mondo tegutseb Ghanas, Keenias, Ugandas ja Afganistanis. Näiteks võib viis eurot annetada Afganistani tüdrukute koolitarvete jaoks või 25 eurot selleks, et Shianda küla naised saaksid endale triikimislaua ja triikraua. Võimalus on kinkida ka seebitegemise või korvipunumise koolitusi Kongo küla naistele.

Eetilise kingituse võib teha ka oma sõbrale, saates tema nimel näiteks Ghana lesknaistele adra. «Kingituste mõte on selles, et need on hästi praktilised. Kas või see kitseralli - vajadus oli ju selgelt olemas. Eelnevatel aastatel oleme ka nii teinud, et kui on lesknaistele hästi palju kanu kingitud, ehkki tegelikult oleks vaja söepliite, siis olemegi kogutud annetused realiseerinud söepliitidena,» rääkis Kuusik-Rajasaar.

Kingitusi saab valida Mondo veebilehelt, mille MTÜ siis annetusena sihtriiki suunab. 95 protsenti annetustest läheb konkreetse projekti toetuseks, ülejäänu kulub n-ö kogu selle süsteemi ülalhoidmiseks.

Kalleim kingitus, mida Mondo kaudu vahendada saab, on 200-eurone härg. Kuusik-Rajasaarele meenus, kuidas üks hakkaja Eesti naine tegi 2011. aastal Facebookis üleskutse, kus palus annetada ühe euro Ghana lesknaistele härja soetamiseks.

Vihma perioodi algul pole neil meest, kes nende põllud künnaks. Naistegrupi suur soov oligi saada ühiseks omandiks härg ja ader, mille abil saaks valmistada ette kõikide küla lesknaiste põllud. Raha saadi kokku ruttu ning nad said vägagi vajaliku kingituse kätte 2011. aasta naistepäevaks.

«Lesknaised on raskes olukorras, sest neid peetakse sageli oma meeste surmas süüdlaseks. Neil on raske oma põldu harida, kuna selleks puuduvad igasugused vahendid,» selgitas Kuusik-Rajasaar.

Eetilisi kingitusi tehakse suuremate gruppidena, näiteks kutsub mõni Aafrikas vabatahtlikuna käinud eestlane üles sealseid elanikke toetama. Ent tehakse ka palju üksikannetusi, enamasti valitakse 10-15-euroseid kingitusi.

Soomes on mitmeid sarnaseid organisatsioone, mis pakuvad muuhulgas võimalust kinkida ka maailma rahu või sada meetrit miinivaba teed. «Need on sellised abstraktsemad kingitused ning kuna me arvame, et Eesti inimesed on piisavalt realistid, et selliseid kingitusi teha, pole me taolisi valikusse võtnud,» märkis Kuusik-Rajasaar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles