Planeeriks õige kodu ümber

Läbimõeldud planeering on hubase ja funktsionaalse kodu aluseks, kinnitab sisearhitekt Anne Saarniit, kes julgustab tegema vajalikke ümberkorraldusi eluruumide planeeringus juba järgmise remondi käigus.

FOTO: Scanpix/AGE

Tihtipeale arvatakse, et kui ruumid on lõpuni viimistletud, siis need peavad nii ka jääma. Kuid see pole tõsi – planeeringut muutes saab luua palju põnevaid ja praktilisi lahendusi, et anda kodule uus, vajalik hingamine.

Hea ruum algab funktsionaalsest planeeringust. Kodu ehitades on lihtsam ruumide asetus sisearhitektiga üle vaadata ja läbi mõelda, kuid juba olemasoleva kodu puhul on see keerulisem. Siiski jääb ka niisugusel juhul võimalus planeeringut natuke muuta, et üldpilt saaks parema lahenduse ja praktilisema kasutuse.

Sisearhitekt Anne Saarniit tegeleb igapäevaselt ruumiplaneeringutega ning oskab hinnata ruumide ümber planeerimise vajadusi. Kui ruumiprogramm on paigas ja skeem töötab, saab jätkata detailsema tööga.

Lisaks viimistlusmaterjalide ja tekstiilide valimisele on tema ülesanne mõelda hoolikalt läbi ruumikasutus, seinte ja uste paigutus ning mööbli asetus ning selle tervikuks muutmine. «Eriti oluline on planeeringu läbimõtlemine väikeste ruumide puhul, kus iga sentimeeter on arvel. Kui planeering on loogiline, annab see pisikesele ruumile kindlasti selgust ja avarust,» räägib ta.

Loetud sentimeetrid annavad palju juurde

Vahel piisab ukse nihutamisest paarkümmend sentimeetrit või selle tõstmisest teise seina, et kogu ruumikasutus muutuks oluliselt loogilisemaks ja mugavamaks. Ka vaheseinte äravõtmine, nende ehitamine või ümbertõstmine annab kodule tervikuna uue hingamise.

«Selleks, et saavutada hea ja terviklik lahendus, on vaja palju praktilisi aspekte läbi mõelda, arvestada iga ruumiga eraldi – kes seda kasutab või milline on ruumi funktsioon. Nii saab vältida hilisemaid üllatusi ehitamise käigus,» ütleb Saarniit ja lisab: «Paberil on tunduvalt lihtsam erinevad variandid läbi mängida ning sedasi leida parim lahendus.»

Uskumatult palju on kortereid ja maju, kus planeering justkui rikub kogu õhustiku. Näiteks on seal pikad pimedad koridorid, väikesed köögid, märkimisväärselt ruumi võtvad uksed ning panipaigad, mille asetus tükeldab justkui kogu elamise.

On loogiline, et inimeste vajadused ja soovid ajas muutuvad ning seetõttu algabki ruumiplaneering inimeste vajaduste kaardistamisest. «Minu ülesanne on kliendi vajadustest, soovidest ja hobidest lähtudes ruumisituatsioonid mitu sammu ette mõelda. Oluliseks muutub mööbli paigutus, panipaigad, materjalide valikud, erinevate pindade üleminekud ja loomuliku valguse sidumine tehisvalgusega,» toob Saarniit välja sisearhitekti ülesanded ruumiplaneeringul. «Trendid tulevad ja lähevad, kuid hästi toimiv ja omanäoline ruum töötab alati ning on ajatu!»

Soovides, et ruumid oleksid inimesele kodused ja võimalikult kasulikud, on tarvis läbi mõelda kliendi igapäevased harjumused – näiteks jalgrattaga sõita armastav inimene vajab kohta, kus ratast hoida. Samuti on surfamisega tegeleval perekonnal teised vajadused ja soovid kui näiteks koeraomanikel. «Spetsiifilisi hobisid ja tegevusi arvesse võttes saab luua just sellele inimesele sobiva kodu,» ütleb Saarniit.

Millal ruumide planeeringut muuta?

Sisearhitekti kogemused on näidanud, et kõige meelsamini tehakse planeeringus muudatusi kas vahetult pärast korteri ostmist kapitaalremonti tehes või uusehituste puhul juba kohe ehituse käigus.

Kuigi planeeringut saab muuta ka kapitaalremondi käigus, on kodu ehitades see muidugi märkimisväärselt lihtsam. «Tavalist remonti tehes on suuri muudatusi veidi tülikas ja keeruline sisse viia, kuid miski pole võimatu. Igast väiksemastki planeeringumuudatusest on abi, kui see teeb ruumi kasutajasõbralikumaks,» ütleb sisearhitekt.

Sageli kaasavad inimesed sisearhitekti alles remondi või ehituse lõppjärgus, kuid tegelikult peaks sisearhitektiga alustama koostööd planeeringust. See on nn maja vundament, mis on kõige alus. «Ruumide mugav ja loogiline planeering loob hea õhustiku, mõnusa igapäevaelu ning lahendab juba ennetavalt mitmeid probleeme,» selgitab Anne Saarniit.

Mõne seina mahavõtmisega võib võita väga palju ruumi; mõne seina lisamisega võidakse samuti palju ruumi juurde saada ja tõsta oluliselt ruumide funktsionaalsust. Siseuste nihutamine paarkümmend sentimeetrit võib anda uskumatult suure erinevuse, ka võib tugevalt mõjutada kogu ruumi kasutust asjaolu, kummale poole uks avaneb.

Eriluba tarvis pole

«Kui planeeringu muudatused ei puuduta kandvaid ja väliseid seinu, siis eriluba need ei vaja,» kinnitab sisearhitekt, kuid soovitab korterite puhul jälgida ühistu põhikirja, kus võib olla säte, et kõik planeeringut puudutavad muutused tuleb ühistuga kooskõlastada. «Heade suhete hoidmiseks tuleks inimesi planeeritavast remondist kindlasti teavitada,» soovitab naine.

Sisekujunduse ja ruumide planeerimisel soovitab sisearhitekt Saarniit jälgida, et kõik toad ja kogu plaan oleks organiseeritud ning selge ja loogilise ülesehitusega. Ettevaatlikum tasuks olla liiga suurte ja avarate ning vastupidiselt liiga väikeste ruumidega, sest need võivad funktsionaalset ruumikasutust pärssida. «Läbi tasuks mõelda ka praktilised asjad –

mööbli paigutus, loomuliku valguse liikumine ruumis, valgustus ning pistikud,» ütleb ta. Kuigi trendid ja inimeste eelistused ajas muutuvad, soovitab ta kasutada looduslikke materjale ning sooje värve.

Hea planeering on niisugune, kus ruumisviibija tunneb end mugavalt ning kõik vajalikud toimingud ja liikumisskeemid on selged ja loogilised, ilma takistusteta, vajamata liigseid samme, ümberkäimisi või ülearuseid liigutusi.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles