Põrandamaterjalid lisavad koju efekti

Kerge ja värvikas linoleum.

FOTO: Scanpix/AGE

Sisekujundaja Kristiina Roosimaa sõnul on põrandamaterjalide valik viimastel aastatel muutunud mitmekülgsemaks kui eales varem. Tarbijad oskavad soovida ning luua omapoolset visiooni ega karda kasutada selleks ka ootamatumaid lahendusi.

Sisekujundaja Kristiina Roosimaa sõnutsi on üks viimase aja trende suunatud rohelisele mõtlemisele ja loodussäästlikkusele, selliste toodete arendamisele ning taaskasutamisele ja taastamisele. Viimased trendid on näiteks vana laudaseina lauajuppide taastamine ja taaskasutus interjööris, mis on äärmiselt tervitatav ning seda saab kõiksugustes võimalikes interjöörides vana ja uuega koos esitleda.

Samuti liigub trend eksootiliste põrandamaterjalide suunas. Näiteks bambus on oma naturaalse tooniga leidnud kasutust paljudes kodudes ja interjöörides. Samuti on klientide hulgas populaarsust kogumas puhas betoonpõrand, kuid mõeldes mugavusele ja hubasusele, on selle kasutus eluruumides piiratud, leides rakendust pigem ühiskondlikes projektides ja vastuvõtuga interjöörides.

Puitpõrand on taas moes.

FOTO: Scanpix/AGE

Lincona esindaja Margo Villmann lisab, et klientide eelistus kaldub selgelt puitpõrandate poole. Kui veel mõned aastad tagasi oli eluruumide põrandakatte esmavalikuks laminaat, siis nüüd on kliendid hakanud puitpõrandat rohkem eelistama. Kindlasti on ka põrandakatete puhul klassikaks kõik naturaalsest materjalist tooted – olgu selleks siis laudparkett või põrandalaud, villa- või sisalvaip või korkpõrand.

Kõik niisugused materjalid on meie inimestele väga hingelähedased, selgitab Villmann. Samasse kategooriasse kuulub uuema materjalina naturaalne liimivaba paigaldusega nahkpõrand. Selle pealiskiht saadakse nahatööstuse ümbertöödeldud jääkidest, mis uuesti jahvatatakse ning kokkupressimisel on tulemuseks täiesti omanäoline ning erinevate mustrite ja toonidega väga eksklusiivne põrandakate.

Kuhu missugune põrand?

Koduses miljöös sõltub materjalide kasutamine paljudest aspektidest. «Kindlasti on sellised klassikalised, välja kujunenud mudelid, et kui vähegi võimalik, siis kasutame eluruumides ja magamisruumides loodussõbralikku ja mõnusat parketti või laudparketti, kuhu on võimalik lisada kas või kohtvaip soojuseks jala alla – hea hommikul tõusta ja lastel mängida,» selgitab sisekujundaja Roosimaa. «Kindlasti soovitaksin vannitubades ja teistes niiskusega kokku puutuvates ruumides kasutada vastupidavamaid materjale. Näiteks alternatiiviks keraamilistele plaatidele seintes on sootuks disain-holistiline lähenemine ja taolise toote nagu taadelakti kasutamine dušinurgas, mis on tõestanud oma vastupidavust juba Vana-Rooma aegsetes kümblusruumides. Eestiski on seda toodet täiesti võimalik saada,» selgitab ta.

Koerad-lapsed-allergikud

Sisekujundaja sõnul peaks inimesed, kel peres koduloomi, mõtlema kindlasti parketi vastupidavusele. Eelkõige koerte puhul, kelle käimisrajad kipuvad tihtipeale parketi sisse kuluma, tasuks eelistada õlitatud parketti lakitule.

Õlitatud parkett on küll nõudlikum ja nõuab järjepidevat hooldust, ent samas säilib selle ilu. Kindlasti õigustavad ka naturaalse põrandakatte plaadid ja kivid end hästi juhul, kui majas on loomad.

Sama kehtib väikelaste puhul – võrreldes vaipkattega on parkettpõrandaid hõlpsam puhta ja tolmuvabana hoida. Dekoratiivsena on vaipkate kindlasti õigustatud ja samuti on see pehmem, et laps saaks mängida. Looduslikud materjalid nagu linoleum, mille värvi ja tekstuuri valik on laialdane, võimaldab toredaid ja põnevaid põrandalahendusi samuti just lastele. Lisaks on naturaalne kork on hüpoallergeenne, soe ning mõnus materjal.

«Kui peres elab allergik, siis tasub kindlasti enne põrandakattematerjali soetamist konsulteerida spetsialistiga, kes oskab soovitada just konkreetsel juhul sobivaimat põrandakatet. Inimesed on allergilised erinevate asjade suhtes ja mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele,» õpetab Villmann. «On see kodutolm, vill, loomakarvad või hoopis mõni konkreetne koostisaine, mida põrandakatte viimistluses ja hoolduses kasutatakse,» toob Lincona esindaja veel ühe põrandamaterjali valikul tähtsa kriteeriumi välja.

Näiteks inimesele, kellel on villaallergia, ei ole mõistlik soovitada villavaipa. Samas kui tolmuallergia käes kannatavale inimesele sobib see põrandakatteks väga hästi, kuna pärsib bakterite ja tolmulestade kasvu.

Tekkinud tolm jääb lõngakudede vahele kinni ega lendu, kuni see sealt tolmuimejaga ära puhastatakse. Siiski ei pea villale allergilised inimesed elama ilma vaipadeta.

Alternatiiviks on nailonvaibad ehk polüamiidvaibad, mis on vastupidavad, pehmed, mustusthülgavad ja hõlpsasti puhastatavad. Vastupidiselt levinud arusaamale ei ole sünteetika iseenesest mingi allergiatekitaja, nagu ka looduslik ei ole tegelikult allergiavaba.

Põrandakatted allergiat ei tekita, enamasti on selle põhjustajaks puhastusvahendite ja kaitsevahade jääkidest põrandale tekkiv tolm. Seepärast võiksid allergikud eelistada põrandaid, mis kaitsevahatamist ei vaja – näiteks naturaalseid linoleume.

Praktilisus ja efektsus käsikäes

«Üldiselt on valikuks ikkagi põrandalauad, õlitatud või siis mattlakkparkett, mille toonid ning kujunduskontseptsioon varieeruvad. Vannitubades, fuajeedes või köökides ka suure formaadiga ning aktsentidega naturaalsed plaadid. Kindlasti on teretulnud uued huvitavad lahendused,» kinnitab sisekujundaja, et inimesed soovivad ja julgevad katsetada ka erilisemate materjalidega.

«Kodutingimustes peab põrand sõltumata tüübist vastu vähemalt kümme aastat ning pigem vananevad materjalid moraalselt,» lisab Villmann. «Naturaalsete materjalide puhul saab neid õigesti hooldades rääkida aastakümnete pikkusest kestvusest. Oma rolli mängib puidu liik: kõige tugevamad on eksootilised puiduliigid, tamm ja saar on kõvad keskmised ning okaspuud on pehmemad. Olgu trendid millised tahes, eelkõige peab valitud põrand iseendale meeldima.»

Õlitatud puitpõrandat soovitab ta hooldada korra aastas, ent lähtuma peaks ka konkreetsest vajadusest. «Kui tekib läikeerinevusi käiguradadel, võiks värskenduse varem teha, aga kord aastas kindlasti.» Sellega on nagu autohooldusega –  isegi kui kilomeetreid täis ei sõida, käime me ju hoolduses. Põrandaga on samamoodi – kui ka kahjustusi pole, võiks värskenduse korra aastas ikkagi teha.

Regulaarne hooldus aitab pikendada põranda eluiga ning näiteks õlitatud puitpõrand läheb iga hoolduskorraga väljanägemiselt paremaks ning omadustelt tugevamaks. «Seega võib öelda, et praktilisus ja efektsus käivad siinkohal käsikäes,» selgitab Villmann.
---------------------------------------------

Puit, linoleum ja kork

Põrandamaterjali valik sõltub paljuski asjaoludest, kuidas on plaanis mingit ruumi kasutada ning kas kõnesolev pind asub avatud planeeringuga eluruumis või teistest tubadest eraldi. Ei ole olemas nn ühe või teise ruumi katet (va vannituba, kus on kõrgem niiskustase).

• Hubane ja kauakestev puit

Kui puitpõrand on lõppviimistletud, siis pole selle hooldamine sugugi raskem kui näiteks PVC-materjalist või laminaadist põranda puhul. Puit on täpselt nii vastupidav, kui on tema omadused looduses kasvades, ja kõik, mis on puidust tugevam, jätab sellele jälje.

Ei maksa karta mõne veenõu ümberminekut, sest kohe ära kuivatades pole mingit probleemi ei puit- ega laminaatpõrandaga. Hoopis ohtlikumaks võib osutuda puitpõranda jaoks üle kastetud ja kuivatamata jäänud lillepott või liiga niiske lapiga sage põrandapesu.

Puidu vaieldamatuteks eelisteks on naturaalsus ja kauakestvus. Jala all on puit kindlasti pehmem ja soojem. Kuivõrd vastupidavaks üks põrand aga tegelikult osutub, taandub paljuski konkreetsele materjalile ning mida sel pinnal tehakse ja kes seal peal käivad. Kui tegemist on põrandaga, kus võib jalanõudega astuda, siis tasub kulumisjälgede vältimiseks eelistada puidust veidi tugevamat ja vastupidavamat laminaati.

Arvestada tuleb koduloomadega. Kui majas on ikka umbes 50 kilo kaaluv koer, siis ei saa läbi ilma küünejälgedeta puitpinnal. Naljaga on öeldud, et naturaalsel puitpõrandal peabki olema kriimustusi ja täkse, sest muidu ei saa aru, et tegemist on naturaalse materjaliga.

• Kerge ja värvikas linoleum

Nõukogude ajal nimetati rahvasuus linoleumiks ka puiduimitatsiooniga PVC-materjali, kuid tegelikult on linoleum tänu oma naturaalsele koostisele üks hinnatumaid materjale nende jaoks, kes peavad oluliseks keskkonnasäästlikkust.

Linoleum on toodetud täiesti naturaalsetest algmaterjalidest nagu puidutolm, korgipuru ja looduslikud vaigud. Linoleumil teatakse olevat ka baktereid hävitav toime, mis hoiab mikroorganisme paljunemast. Lisaks tervislikule ja ökomõtteviisi kandvale kaalutlusele on linoleum antistaatiliste omadustega, talub vett ja kriimustusi ning on kergesti hooldatav.

Põnevaks teeb linoleumi värvikas valik ja võimalus luua põrandale mustreid, tänu millele kõnealust materjal ka armastatakse. Kuigi linoleum on suhteliselt vastupidav, on selle paksus kõigest 2 mm ja seetõttu tuleb paigaldamisel arvestada, et aluspõrand peab olema väga korralik ja sile.

Tavapärastes kodutingimustes peab linoleum väga kaua vastu ning on suhteliselt hästi hooldatav. Tänapäeval on linoleum tootja poolt nii hea viimistlusega, et ei vaja lisavahatamist ega muud kulu. Muidugi tahavad kõik põrandad, et neid natuke säästetaks: laua- ja toolijalad peavad olema pehmendusega. Kui toolijalad on peene otsaga ja tooli edasi-tagasi nihutatakse, rikub see iga põranda.

• Avastamist vääriv kork

Korkpõrand.

FOTO: Scanpix/AGE

Korki toodetakse keskkonda säästvalt ning see sobib hästi inimestele, kes kannatavad mõne allergia all või lihtsalt eelistavad ökomaterjale. Korgil on mikroobivastased omadused ning see ei kogu endasse tolmu. Kuna kork on halb soojusjuht, siis on see jalale hästi soe, pakkudes mõnusat pinda ka külmadel kuudel.

Kork sobib tegelikult kõikidesse ruumidesse, ent meil ei ole niisugust harjumust. Kui seni oli kork saadaval 30 × 30 cm tükkidena ja paigaldusega tekkis probleeme, siis viis-kuus aastat tagasi tuli liimivaba paigaldusega kork ja seda peetakse väga kindlaks põrandakatteks.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles