Üheksa korda mõõdetud maja Nõmme mändide all

Maja mahutamine krundil olevasse kitsasse prakku oli hoone autoritele tõeline väljakutse ja vaevalt oleksid nad ilma sellise piiranguta iga pisemagi detaili läbi mõelnud.

«Kui peres on kaks arhitekti, siis kujuneb projekteerimisprotsessist omamoodi titaanide heitlus,» muigab mees, kelle sõnul toimus läbimurdehetk pärast naise lauset, et magamistubadesse nad siseseinu ei tee.

«Olime selleks ajaks juba kuus aastat eskiise joonestanud ja seejärel kulus projekteerimiseks veel kaks aastat. Ehitamine kestis eelnevaga võrreldes vaid viivu ehk pool aastat,» selgitab arhitekt, kellel on nüüdseks puitkarkasshoonetega kogemusi 15 aasta jagu.

Eskiislahenduse paikapaneku järel rihtis ta maja sellistesse mõõtudesse, et kõiki tehases toodetud detaile sai ilma «parajaks» lõikamata paigaldada. «Taoline peenhäälestusega projekteerimine võtabki kaua aega,» nendib Karu.

Valge – hea taustavärv

Maja pandi uuele vundamendile püsti ühe päevaga: alustati pool seitse hommikul ja lõpetati õhtul kell kaheksa. Järgmiseks päevaks jäi akende paigaldamine ja katusele rullmaterjali kinnitamine. Sisetööd ja maja sisustamine kulgesid omasoodu ning märksa kauem.

Tandem otsustas, et oma majja nad erilist siseviimistlust ei tee – vaid sanitaarplokk on plaaditud, mujal avatud ruumina ehitatud elamus on kõik ehe.

«Kapitaalselt paigaldatud seinu pole siin seepärast, et kui olukord või soovid muutuvad, siis saab planeeringut kergesti ümber korraldada. Muidugi on sanitaarsõlme ja kööki keerulisem teisaldada, aga saame hõlpsasti ära vahetada näiteks magamistoa ja lapse toa asukohad, sest nende piirded pole seina ega põrandasse kapitaalselt kinnitatud,» tutvustab majaperenaine.

Kõrgete lagedega 82 m² risttahukavormilise elamu lõunapoolne fassaad on kujundatud suure, maast laeni ulatuva aknana, mille ette tulevikus paigaldatakse muljetavaldav terrass.

Majas on betoonpõrandad ja põrandaküte ning heledaks värvitud seinad. «Kuna Eestis on pikalt pimeda(ma)t aega, siis polegi muud varianti kui valged seinad, pealegi on valge hea taustavärv,» nendib Treimann, kes tegi ka köögi ühte tooni – roostevaba pliidi järgi hõbedaseks, ja lahtisena.

«Ladustamise mõttes on see hea, aga kasutamise mõttes ebapraktiline, sest nõuab rohkem hoolt. Teisalt – siin on kohe näha tolmu koguvad asjad, mida tegelikult polegi vaja. Isegi meie väheste anumate ja tarvikute seas leidub neid, mis ei leia sagedast rakendust,» tõdeb naine, kes hindab nägusaid ja otstarbekaid esemeid ega osta kunagi enne uut asja, kui vana on katki läinud.

Ta unistas viie plaadi ja kahe praeahjuga pliidist. Kuna Eestis pakub taoliste mudelite seast parimat Smeg, siis sai valik kiiresti tehtud. Muide, samalt firmalt on neil ka vannituppa ostetud 1950ndate stiilis kombineeritud süsteemiga kraanikauss-pesumasin ning kööki külmutuskapp.

Pliidi juurde leiti Ikeast lahtiste võreriiulitega metallist moodulmööbel.

«Elamine peab olema mitmekihiline. Kui interjööris domineerivad ühest salongist valitud asjad, siis mõjub ruum elutuna,» arutleb Treimann, kelle sõnul võib kallist disainmööblit kombineerida suurepäraselt näiteks Ikeast või ehituspoest valitud asjadega. Pealegi on Ikeal väga häid kappide ja kummutite sarju.

Nauditav õhustik

Arhitektide avatud süsteemiga ja otstarbekate lahendustega majja pole ühtki kappi sisse ehitatud. Küll on mõned mööbliesemed pererahva projekteeritud – näiteks elutoa seinale kinnitatud vinüülplaadiriiul.

Televiisorilaua tegi mehe isa koolipõlves tööõpetuse tunnis. Päranduseks saadud vanaaegne juugendlik kummut on paigutatud poja valdustesse.

«Kui väike olin, tahtsin endale onni ja nüüd tegin selle oma lapsele,» selgitab Treimann, osutades OBS-plaadist ümmarguse ava ja redeliga vahva vormiga kapilaadsele objektile, mille alumisel astmel on mänguala ja ülemisel magamisase.

Lapse toas on mõistagi mänguasjade riiulid ja väike kirjutuslaud. Kuna elamus pole vaheseinu, siis jagub lastel palju ruumi ringi jooksmiseks ja mängimiseks.

Elamu ühes otsas on poja tsoon, teises vanemate magamisplokk, mille võluvad seinad on tehtud ehituspoes pakutud kolmes erinevas laiuses laudadest. Magamisalasse on mahutatud ka pere raamatukogu.

Maja keskel on köök, millest ühele poole jääb televiisori vaatamise ja teisele poole söömiseala. Arhitektid ei tahtnud söögilauda ja elutuba kokku panna, sest siis naelutavad nii diivanil lesija kui ka söögilaua ümber istuja oma pilgud ainult ekraanile.

«Igas interjööris on väga oluline valgustus ja see tuleb projekteerida kõigi kodakondsete vajadusi arvestades. Soovitan alati neil, kes üldvalgust ehk laelampe peaaegu üldse ei kasuta, investeerida põranda-, seina- või laualampidesse,» lausub Treimann.

Ka neil pole siiamaani veel kõiki valgusteid olemas, aga duo Hopf & Wortmann disainitud lamp «DNA» on aastaid nendega korterist korterisse reisinud. Praegu ripub see skulpturaalne valgusti vannitoas pesumasina kohal.

Väga vahvalt täiendavad maja valgustusprojekti augulised kardinad, millest päike viskab ruumi rõõmsaid varje. Tükk aega tulutult taolist kangast otsides meenus sisearhitektile, et ta on midagi sarnast näinud sõjaväeautodel. Asja uurides selgus, et seda veekindlast materjalist maskeerimisriiet ongi võimalik osta. Nüüd ei kujuta seda Nõmme maja ilma nende aknakateteta ettegi.

Maja on ka ilma klassikaliste toalilledeta. Tuttava Pärnu vanahärra antud aaloe ja kummipuu hakkasid uues kodus lausa vohama. Aga mitte ainult taimed, vaid ka külalised naudivad maja head õhustikku.